Eesti puidust tooteid kasutatakse Skandinaaviast Austraaliani
28. märts 2019, 00:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu ületas Eesti puidu ja puittoodete eksport juba teist aastat järjest 2 miljardi euro piiri. Kui ehitised viiakse Skandinaavia riikidesse ja Kesk-Euroopasse, siis saematerjal rändab suuresti maakera kuklapoolele Austraaliasse.
„Valdavalt on nii, et mida keerulisem toode, seda lähemale läheb,” ütleb Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja ja selgitab, miks siinset saematerjali suures mahus Aasia riikidesse eksportida õnnestub.
Nimelt tuuakse Aasiast palju kaupa Euroopasse ja et merekonteinerid tagasi tühjana ei läheks, ongi võimalik mõistliku hinna eest saematerjali sinna transportida. „Konteineri hind Aasiasse ja transport Kesk-Euroopasse on samas suurusjärgus,” kinnitab Välja.
Ehitised eesotsas
Enim viivad meie ettevõtted riigist välja puidust kokkupandavaid ehitisi, saematerjali, ehitusdetaile ja puitmööblit. Selline osakaal on viimastel aastatel stabiilsena püsinud.
„Vahetuvad küll kohad esiviisikus, aga suurema vääringuga tooted püsivad eesotsas, seejärel tuleb ümarpuit ja muud tooted: pelletid, vineer,” nimetab Välja. „Kindlasti võiks vähem eksportida ümarpuitu ja seda rohkem Eestis kohapeal väärindada.”
Lisaks puitmajade ekspordi kasvule mõjuski mullu ekspordile soodsalt ümarpuidu hinnatõus – väljaveetud ümarpuidu kogus ei tõusnud, küll aga selle eest laekunud raha. Ümarpuit ehk valdavalt paberipuu läheb siit Skandinaavia tselluloositehastesse.
Välja räägib, et Eesti puidutööstus on praeguseks jõudnud seisu, kus hädavajalik oleks tegeleda puidu keemilise väärindamise väljaarendamisega. Puidu mehaanilises töötluses on meil seis üsna hea, aga siin on arenguvõimalus märksa väiksem, kui oleks keemilises väärindamises. „Puidu keemiline väärindamine on praegu maailmas tugev suund, Soomes investeeritakse selle valdkonna teadusarendusesse suuri summasid,” lausub ta.
Puidust arvutiekraan
Välja sõnul võimaldab moodne tehnoloogia puidust valmistada palju sellist, mida on seni tehtud taastumatutest loodusvaradest: pakendeid, riideid, maju, autosid, päikesepaneele, kosmeetikatooteid ja isegi arvutiekraane.
Eestis veel puidust arvutiekraane ei tehta, aga see on suund, kuhu võiks minna. „Tänapäeval ei vaadata tselluloosi kui pelgalt paberi algmaterjali, vaid seda püütakse väärindada, näiteks teha nanotselluloosi, mille kasutamisvõimalused on tohutult mitmekesised, sealhulgas elektroonikaseadmete ekraanides,” seletab Välja.
Küll aga kasutatakse siinset puitu näiteks gaasitankerite sisu ja reisibusside põrandate valmistamisel. Volkswagenite omanikel tasub aga teada, et nende sõidukite tagumiste istmete seljatugede sees olev vineer võib olla toodetud Eestis.
Rääkides veel puittoodete impordist, siis suurimad kaubagrupid, mida Eestisse mullu toodi, on saematerjal (41%), paber ja papp (15%), puitmööbel ning selle osad (8%), need tulid peamiselt Venemaalt, Soomest ja Lätist.
EKSPORT 2018
Suuremad eksporditavad puittoodete kaubagrupid:
• puidust kokkupandavad ehitised (17%)
• saematerjal (13%)
• puidust ehitusdetailid (13%)
• puitmööbel ja selle osad (11%)
• ümarpuit (8%)
• graanul (7%)
• puit pidevprofiiliga (6%)
• vineer (4%)
Rahalises mahus eksporditakse kõige enam Skandinaavia maadesse ja Saksamaale ehk sinna, kuhu lähevad ehitised.