Kuidas aidata lume alt sulanud murul taastuda?

Haiguseostest kubisev rohusodi tuleb kindlasti hävitada või aiast ära viia: viska see lõkkesse või paki kilekotti ja pane prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ära vii kulurohtu kompostihunnikusse!

FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Lumi on lõpuks ometi sulanud ja taas saab tasapisi oma aias tegutsema hakata. Paljud aiaomanikud märkavad murega, et nende muruplatsi väljanägemine pole pärast pikalt lume all olekut sugugi kiita.

Heledad laigud varakevadisel murul räägivad sellest, et muruvaip on sattunud seenhaiguste küüsi. Horticom jagab oma blogis nõu, mida nüüd kevadel kohe ette võtta, et rikutud lapid jõuaksid suveks taastuda.

Talvel räsivad muru põhiliselt kaks kõrreliste talvitumishaigust – lumiseen (Microdochium nivale) ja tüfuloos (Typhula incarnata). Sageli esinevad need koos. Lumiseenelaigud on roosakad, tüfuloosi tunneb ära valkjashalli kirme järgi.

Mõlema juhul on rohi nakatunud kohtadel lõtv, justkui keedetud. Lumiseen murukõrreliste võrsumissõlme enamasti ei hävita ja pärast riisumist-väetamist taimed taastuvad. Tüfuloos seevastu hävitab võrsumissõlme ning seetõttu tulevadki rohutuustid juurte küljest kergesti lahti.

Kahel tõvel saab vahet teha ka selle järgi, et tüfuloosist tabandunud taimi katavad pisikesed heledad sklerootsiumid (tihedad seeneniitide põimikud), mis hiljem tumenevad, lumiseenel sklerootsiume pole.

Kuidas muru aidata?

Kõigepealt kraabi kahjustunud kohad muruluua või raudrehaga puhtaks. Murul tegutsedes jälgi, et sa ei kannaks haigustekitajaid sinna, kus neid veel pole.

Haiguseostest kubisev rohusodi tuleb kindlasti hävitada või aiast ära viia: viska see lõkkesse või paki kilekotti ja pane prügikonteinerisse. Mitte mingil juhul ära vii kulurohtu kompostihunnikusse!

Kui tõvelaigud on üle riisutud, desinfitseeri kindlasti kõik tööriistad, jalanõud ja kindad, et haigustekitajad ei satuks kahjustamata murule. Selleks võid kasutada piiritust, kanget viina, vedelat pesuvalgendit, äädikat.

Suurematele lappidele, kust taimik on hävinenud, tuleb külvata uus muru. Selleks koori kamar vähemalt 5 cm paksuselt, täida süvend uue viljaka mullaga ja riputa seeme. Kevadises niiskes pinnases idanevad seemned hästi ja koht on varsti taas roheline.

Peopesasuurused kahjustunud laigud taastuvad varsti ise. Puista neile mõne millimeetri paksuselt puutuhka. Tuhk on aluselise reaktsiooniga, see ei meeldi seenhaiguste tekitajaile ja need hävinevad. Lisaks vähendab tuhk mulla happesust ja annab murutaimedele mineraalaineid.

Kui puutuhka pole võtta, pritsi haiguslaike mõne seenhaigusi tõrjuva vahendi ehk fungitsiidiga. Millisega, seda küsi täpsemalt aianduspoest, kuna vahendite nimekiri, mida võib kasutada taimekaitsekoolituseta aiapidaja, muutub pidevalt.

Rulli, õhusta, liivata

Kui haigestunud murulappidele on esmaabi antud, asu korrastama ülejäänud murupinda. Rehitse see metallist muruluuaga korralikult üle, et eemaldada kulu ja sammal. Murukamara kerge kraapimine eemaldab kõdukihti, õhustab juurestikku ja soodustab murukõrreliste võrsumist, tänu millele muutub muru tihedamaks.

Kui murul on külmakergitusi, teeb head rullimine. See tihendab pinnast, juured saavad taas tiheda kontakti mullaga ning taimik hakkab jõudsamalt kasvama.

Liigselt tihenenud pinnasega kohad vajavad õhustamist. Väiksema pinna jõuab risti-rästi läbi torkida aiahargiga. Nii tekivad mulda õhukoridorid. Suuremal alal kasuta spetsiaalset muruõhustajat.

Pärast õhustamist võta ette liivatamine. Puista liiv murule ja rehitse muruluuaga laiali. Liiv valgub kamarasse tehtud õhukanalitesse, tänu millele ei vaju need kinni. Kasuta jämedamat liiva.

Muru hakkab kasvama siis, kui ööpäevas on keskmiselt 5°C sooja. Siis on õige aeg hakata muru väetama. Varem pole mõtet, kuna puhkeolekus taimed ei kasuta väetist ja pealegi uhub vihmavesi toitained juurte ulatusest minema.

Mis soodustab haigestumist?

Eriti kergelt nakatub lämmastikuga üleväetatud või mõnel muul põhjusel nõrgestunud taimik. Seenhaigustele vastuvõtlik on muru, mis läks lume alla kõrge (üle 5 cm) ja lopsakana. Haigusi on karta ka juhul, kui lumi sadas külmumata maale.

Lumiseen ründab suure tõenäosusega siis, kui lund on nii paksult, et selle all tõuseb temperatuur maapinnal üle 0°C. Tüfuloosi levikut soodustab see, kui lumikate püsib väga kaua, üle viie kuu. Tõvetekitajad säilivad mullas ja taimejäänustel ning võivad püsida aastaid eluvõimelisena, kirjutab Horticomi blogi.

Populaarne

Tagasi üles