/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2018/04/30/7815829t1h24f8.jpg)
Neljapäeval tähistati rahvusvahelist metsapäeva. Riigimetsa Majandamise Keskus jagas sel puhul põnevaid fakte, millised on Eesti riigimetsad aastal 2019. Muu hulgas saab teada, kuidas vähene raimaht ja põdrad tänaseid männikuid mõjutasid.
Milline on riigimets ehk Kuidas aplad põdrad 30 aastat tagasi tänast seisu mõjutasid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 2017. aasta sügisest on RMK metsamaa pindala miljonär. 2019. aasta alguseks oli RMK hallatava metsamaa pindala kasvanud 1 023 620 hektarini. Missugune on täna RMK hallatav riigimets?
28,6% riigimetsast on rangelt kaitstav mets – loodusreservaadid, püsielupaikade ja kaitsealade sihtkaitsevööndid, vääriselupaigad ning piiranguvööndite ja hoiualadega kattuvad Natura 2000 elupaigad. Neil aladel metsi ei majandata, küll võivad olla vajalikud tegevused looduskaitselistel eesmärkidel.
/nginx/o/2019/03/22/11884550t1hb877.jpg)
Alates 2017. aasta sügisest on RMK metsamaa pindala miljonär.
7,6% metsamaal on majandustegevus lubatud, kuid seal kehtivad võrreldes tavaliste majandatavate metsadega täiendavad piirangud. Sellisteks aladeks on väljaspool Natura elupaiku olevad piiranguvööndid ja hoiualad, aga ka näiteks muinsuskaitseobjektid ja randadel paiknevad metsad. 63,8% riigimetsast moodustab tavapäraste reeglite järgi majandatav mets.
Peapuuliikide järgi jaguneb metsamaa pindala 90-99 reegli ärgi. Männikud, kaasikud ja kuusikud moodustavad üle 90% riigimetsa pindalast. Lisades veel haavikud, sanglepikud ja hall-lepikud, saab kaetud enam kui 99% metsamaa pindalast. Järgnevad tammikud, saarikud ja teised harvem esinevad puistud.
Männikus ei kasva seejuures vaid männid, kaasikus kased ja kuusikus kuused. Kõige peapuuliigi lähedasemad on männikud ja seda tänu männi heale võimele kasvada nii väga kuivades kui ka väga märgades kasvukohtades, kus teised puuliigid hätta jäävad.
Kuusikutes, kaasikutes, haavikutes ja lepikutes on liigiline koosseis märksa mitmekesisem. Kui mände kasvab väljaspool männikuid vaid 8% tagavarast, siis näiteks kuuskedest kasvab väljaspool kuusikuid 46%, haabadest väljaspool haavikuid 59% ja sangleppadest koguni 62% väljaspool sanglepikuid.
/nginx/o/2019/03/22/11884553t1hacaa.jpg)
Küllaltki erinev on ka kolme peamise peapuuliigi vanuseline jagunemine. Männikutes on suures ülekaalus 60-100-aastased metsad. Nende metsade sünd langeb kokku esimese Eesti Vabariigi tõusu ja kasvanud raiemahu, suure sõja, küüditamiste ja inimtühjaks jäänud maade metsastumisega.
30-40-aastaste männikute väike pindala on tingitud tolleaegsest vähesest lageraie pindalast. Uus mets saab kasvama hakata seal, kus talle kasvuruum tekib või tekitatakse.
Noore metsa väike pindala tekitab omakorda täiendava surve põdra poolt. Kui põdra söödabaasiks olevat noort metsa 30-40 aastat tagasi nappis, jäid põtrade poolt puutumata vähesed noorendikud. 30-40 aasta tagune vähene raie seab meid 60-70 aasta pärast uude kitsikusse, millega peame raiemahu kavandamisel arvestama juba mitukümmend aastat ette.
Kaasikute vanuseline jagunemine on märksa ühtlasem kui männikutel, kuid ka siin tähistab 60-80 aastaste metsade rohkus inimtegevusest mahajäetud maade metsastumist. Kõige ühtlasemad on kuusikud, kus keskmiselt 25-aastaste kuusikute vähesus langeb kokku Eesti Vabariigi taastamise ajaga, kui metsade majandamiseks aega ei jagunud. Langusele järgnev tõus näitab kasvanud raiemahtu ning kasvanud metsauuendust.
Kui ajalugu meile uusi üllatusi ei paku, on võimalik tänaste tegemistega metsa vanuselist jagunemist ühtlasemaks muuta, et meil oleks tulevikus pidevalt nii vanu, keskealisi kui noori metsi.