Kuidas mõista ilmateateid?

Tänavune kevad algas ööl vastu 21. märtsi. FOTO: Arvo Meeks Foto: Arvo Meeks

Tihti kurdetakse ilmateadete ebatäpsuse üle; samuti väidetakse, et ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm raskemini prognoositavaks, ka on vahel kurdetud nende rasket arusaadavust.

Küsimusele, kas ilmateated on muutunud ebatäpsemaks või ilm ise raskemini prognoositavaks, võib vastata nii ja naa, sest ühest küljest võib tegu olla füüsilise keskkonna muutumisega, mistõttu mõned aspektid ilmaprognoosimises võivad olla muutunud, teisest küljest on paljudes ilmarakendustes ja internetis leitavates ilmateadetes inimkomponent läinud suuresti kaduma (täisautomatiseeritud ilmateade) – need kaks asjaolu võivad tõepoolest vähendada ilmaprognooside täpsust ja usaldusväärsust. Teisalt on kasvanud nii arvutite võimsus kui ka paranenud teadmised kliimasüsteemist jms keskkonnast üldisemalt, mis tähendab, et ilmaprognoosimine on muutunud paremaks ja seda just mõne päeva ulatuses.

Aga ülejäänud osa, mis näiliselt kahandab ilmateadete täpsust, on sõnastus ja selle mõistmine. Näiteks võib tuua sellise utoopilise ilmateate: „Homme on oodata muutliku pilvisusega ilma. Aeg-ajalt sajab kerget paduvihma või -lund (nii hoog- kui laus-); võib tuisata ja tekkida kiilasjääd või jäidet. Puhub nõrk (1…8, puhanguti isegi kuni 12 m/s) kagukaartetuul, mis päeva jooksul asendub läänekaartetuulega 4–9, puhanguti 15 m/s. Õhutemperatuur on 2 kuni –2 kraadi, kuid õhtul tõuseb.” Selline ilmateade oleks raskesti mõistetav ja segadust tekitav, lisaks esineb ohtralt sisulisi ja keelelisi vigu või ebatäpsusi. Vaid esimese lausega võib jääda üpris rahule.

Sõnastust ja mõistmist võivad nii ilmateadete koostajad kui ka tarbijad ise parandada, mistõttu keskendume selles ilmaloos just ilmateadete esitamisele ja mõistmisele. Üsna palju puudutan keelelist poolt, sest sellega on olnud segadusi, eriti keeleringkondades.

Aluseks võtame tegelikkuses kasutatud ilmateate Eesti kohta: „Pilves ilm. Saartelt algav lörtsisadu läheb mandrile jõudes üle lumeks ja levib üle maa, kohati võib olla tuisku. Pärastlõunal läheb sadu saartel üle vihmaks ja läänerannikul lörtsiks. On jäidet, kohati sajab jäävihma! Puhub kagutuul 4–10, puhanguti 13 m/s, saartel ja läänerannikul 6–12, puhanguti 16 m/s, õhtul pöördub saartel lõunasse ja edelasse. Õhutemperatuur on –3…1, saartel kuni 4 °C.” See on utoopilisest ilmateatest märksa arusaadavam, aga ka konkreetsem; ei ole sisulisi ega keelelisi vigu. Kuid isegi see võib mõjuda pisut raskesti mõistetavalt, sest mõned kohad jäävad abstraktseks: näiteks võib tekkida küsimus, mida tähendab tuule kiirus puhanguti kuni 16 m/s. Nii mõnedki ilmateenistused maailmas ongi asendanud tuule kiiruse numbrilise väljenduse suures osas või koguni täielikult tuule mõjuga igapäevaelule.

Paistab, et mingisugune kevad on kätte jõudnud: 14. märtsil tõusis õhutemperatuur kõikjal üle 0 °C ja tundub, et see jääb pikemaks nii. Sajab võrdlemisi palju, aeg-ajalt märga lund, kuid lume lõpliku kadumise aeg on siiski viimaks kätte jõudnud (kus lund veel leidub)!