Lossikeldris vulisema pandud vesi tõi toad rahvast täis

Taagepera lossi keldrisse rajatud spaa.

FOTO: 2 × Arvo Meeks/lõuna Eesti Postimees

Selle kohta, et senisest Taagepera lossist on saanud nüüd lossi­spaa Wagenküll, võib tõesti öelda, et julge hundi rind on rasvane. Kõrvalises maakohas luksusteenuse pakkumist võib pidada hulljulgeks ettevõtmiseks, aga metsadevaheline Taagepera, kümmekonna kilomeetri kaugusel Läti piirist, on läinud spaatalvega särama löönud.

Pärast umbes kahe miljoni euro suurust investeeringut avati spaa- ja saunakeskus endises Taagepera, nimevahetuse järel Wagenkülli lossis läinud aasta sügisel. Värskema välimuse on saanud teisedki ruumid lossis, mille tornilt võib lugeda esialgset ehitusaastat – 1907. Eelmise sajandi algul alustas perekond von Stryk Eesti ühe suurejoonelisema juugendstiilis mõisahoone rajamist, mis veel viimastel aastatel oli muinasjutuline pulmapeopaik. Nüüd on peatähelepanu spaaklientidel.

Suveks valmib pargimaja

Eestis on küll mõisate juurde ehitatud veeprotseduuride nautimise paiku, kuid mitte päris sellist spaad, mis asubki tornidega lossis. Seega tõmbab Wagenküll kliente ainuüksi omapäraga. Nii võib hotelli ja spaa juht Mari Printsmann tõdeda, et kliente on neil esimesel spaatalvel jagunud. „Nädalavahetused on siiani täis ja jääb veel tubadest puudugi,” lausub ta.

Lossimajas, mille keldrikorrusel spaa asub, on tube 30, suveks valmib kõrval asuv pargimaja, kuhu tuleb lisaks 40 tuba. „See on kunagine sanatooriumihoone,” tutvustab Printsmann maja, kus praegu käib renoveerimine.

Kuigi muudatusi on ligi kahe miljoni euro eest, tunneb Wagenkülli lossispaas ära vana tuttava Taagepera lossi.

Selle üle, kas kliente 70 toa jaoks ikka jagub, pead murda pole tarvis. Lisaks eestlastele on Wagenkülli üles leidnud venelased ja lätlased. „Saame rääkida tõesti mitte kahekordsest, vaid palju suuremast klientide hulga kasvust,” ütleb Printsmann, kui võrdleb praegust külastatavust ajaga, mil peaasjalikult keskenduti üritustele ja sellega kaasnevale majutusele. Kui pargimaja valmib, on taas oodata klientide arvu kasvu, eeskätt Soomest. Seal olla juhataja sõnu palju huvilisi, kes tahaksid tulla suurte gruppidega, kuid praegu pole neid kuhugi sellisel hulgal majutada. Suvel on endiselt oodata ka pulmapidusid, kuid vähem kui varem. „Rõhk on spaahotellina tegutsemisel.”

Pealinlased on Taagepera leidnud

Otsus ehitada spaa Pärnust ja Tartust sadakonna kilomeetri ja Tallinnast paarisaja kilomeetri kaugusele on ennast õigustanud. „Mõistagi kartsime, et kõrvaline maakohake ja kas saame hakkama, aga tegelikkus näitab, et kliente käib ja käib üle Eesti,” räägib Mari Printsmann. Suurema osa moodustavad just pealinnast tulijad, kes on tee Lõuna-Eestisse Valgamaa soppi suisa nii selgeks saanud, et on Taagepera spaamõnusid nautimas käinud mitu korda.

„Eks ta selline teistsugune ja omamoodi meil ole,” arutleb ta, miks pealinlastele paik meeldib. „Vaikne, rahulik ja uus koht. Meie spaad kiidetakse, et on lossi sobivalt omapärane – võlvidega. Keldrispaa on Eestis esmakordne.”

Spaa pakub Wagenküllis hoolitsusi ja saunasid, on ka vannid ja väike bassein, aga ujuma seal ei kiputa. Nagu kuulda on, ei kurda kliendid, et liutorust lasta ei saa.

Kuigi muudatusi on ligi kahe miljoni euro eest, tunneb Wagenkülli lossispaas ära vana tuttava Taagepera lossi. Tegu on muinsuskaitsealuse objektiga, seega päris sada protsenti ei saanud kõike muuta. Saalid on ikka nagu vanasti, aga neid on värskendatud, samuti vastuvõturuume. Taagepera asemel kasutab majarahvas enda kohta nüüd nime Wagenküll. „Wagenküll Hotell OÜ rendib seda kõike Taagepera lossilt,” lausub Mari Printsmann. Uus nimi tuleneb tegelikult vanast, Wagenkülli nimi pärineb ajast, kui Taagepera piirkonda tunti Vaokülana. Mõisnikud mugandasid selle enda jaoks saksapäraseks ja nii sündiski Wagenküll.

Lossikeldri spaa peidab endas ka pesuehtsat saunamajakest.

FOTO: Arvo Meeks/lõuna-eesti Postimees

Populaarne

Tagasi üles