/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2019/03/20/11881318t1hb733.jpg)
Kui talu tähendab veel tänapäevalgi põllumaad, metsi ja loomakarja, siis kunagistest Mulgimaa taludest on kinnisvaraportaalides saanud maamajad, millest soodsamad võib soetada ühepereelamuks remontimiseks suisa korraliku jalgratta hinnaga.
Talude asemel kaubeldakse maamajadega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siiski hakkaks kinnisvaramaakleri Malle Allese peas häirekell tööle, kui talu või siis õigemini maamaja hind on tublisti alla 10 000 euro. „Kui juba sellist hinda näen, siis tekib mõte, et see kukub vist enne kaela, kui sinna sisse saan.”
Hind kätkeb maaelamise juures tavaliselt mingisugustki maad ja hingamisruumi, olugi see siis väike, aga õueruum maksab samuti, sest maal pole tegu päris linnakrundi suuruse tükiga.
Maamaja, mitte talu
Kuigi kasutame sõna talu, siis enamasti räägime müügis olevate objektide puhul siiski millestki väiksemast. Suur osa neist on kunagi olnud suured talud, kuid nüüdseks on majad ja maad lahutatud. „Eks vanad inimesed lahkuvad siitilmast ja majapidamine jääb noortele,” ütleb Malle Allese. Noored seal ei ela ega oska kohaga muud peale hakata, kui müüvad ära. Tavaliselt on ostjaks mõni suurfirma, kes lõikab ära metsad ja maad, mida tal läheb vaja, ja siis jääb alles nii-öelda talukoht – maja pisike krundiga.
„Reeglina on see alla hektari. On olnud ka 3000-, 5000- või 7000ruutmeetriseid, aga palju seal maad pole ja sellistena need tulevad uuesti müüki,” räägib Alles. Nende kohta passibki pigem öelda maamaja või suvekodu, aga mitte enam talu.
Kinnisvaramaakler Sille Leenurm, kelle vahendatavate objektide nimekirjast leiab hulga Viljandimaa talukohti, kõneleb, et õnneks leidub endiselt ka päris talusid. Näiteks on tal üks seesugune pakkuda Viljandi vallas Kivilõppes. Sel Tarvastu piirkonna talumajal on veel tublisti metsa juures ja kinnistu piirneb Võrtsjärvega. „Need on hinnatud ja otsitud objektid,” sõnab maakler.
Üldiselt oli temagi sõnul olukord seesugune, et pigem on saadaval maamaja tüüpi endised talud, mille ostja väärtustab privaatsust. On väga hea, kui krundi lähedal asub veekogu ja privaatsest kodust on võimalus kiirelt jõuda nii-öelda igapäevase eluni. „Piirkondadest on kindlasti populaarsemad suuremate asulate lähedased kohad. Eelistatud on nii linna lähedal asuvad maamajad kui ka väiksemate asulate, näiteks Karksi-Nuia, Mustla ja Suure-Jaani lähedal asuvad kinnistud, kus on olemas hea taristu kooli, lasteaia, poodide, apteegi, perearsti ja muu seesuguse näol.
Selliseid maakodusid otsitakse päris palju. Kui mõnele on tähtis tulla tagasi oma juurte juurde, siis on ka neid, kes tahavad lihtsalt linnast ära. Neil pole tõesti vahet, kas uus elukoht asub Rapla-, Viljandi- või Pärnumaal. „Neid tahtjaid on päris palju, eriti saabuva kevade ajal,” tõdeb Leenurm. Maapiirkondadesse tagasitulekule on hoogu juurde andnud kaugtöö võimalus. „Internet levib ju hästi ja kolitaksegi suurlinnast ära, et pakkuda oma lastele turvalisemat ja rahulikumat elukeskkonda.”
Maakleri sõnul on majade vaatajaid käinud nii Tallinnast, Pärnust kui ka Tartust. Tulijad uurivad veel kohalikku elu-olu, millega ei olda alguses absoluutselt kursis, aga ollakse valmis tulema, proovima ja kolima. „Nii see inimeste maale tulek vaikselt käib. Kindlasti on linnastumine aktiivne, aga sageli toimib see ka teisipidi.”
Võrtsjärv meelitab
Üks tahetumaid piirkondi Viljandimaal on Võrtsjärve-äärne ala, kuhu on praegu saadaval päris mitu eluaset. „Ma poleks arvanud, et üks Meleski maja nii populaarne võib olla,” ütleb Allese. Võrtsjärv asub tollest elamust jalgrattasõidu kaugusel ning huvilisi on käinud vaatamas kaugemaltki. Nende hulgas ka veidi boheemlaslikuma elustiiliga pealinlased, kuid õigel hetkel on neil mõistus öelnud, et tahtmine on üks asi, aga teine asi on maja elamiskõlblikuks saada. Sageli pole nende majadega nii, et kolid sisse ja lihtsalt elad.
Reeglina vaadatakse maamaja, millel päevi näinud hooned, lisaks veidike õueruumi. Need maksavad 10 000 kui 20 000 eurot.
„Mul on olnud juhus, kui pank lasi hindamise ära teha ja ütles, et nüüd otsige, kes selle ära kindlustab, ja mitte ükski kindlustus polnud valmis seda tegema,” lausub maakler.
Seega olukorras, kui lisatagatiseta tahta osta maakodu, millel pole hektareid põllu- või metsamaad juures, siis õnnetumas seisukorras ja kõva tööd vajava elamu ost käib omal vastutusel.
„Need ei ole panga jaoks apetiitsed. Need on üksi seisvad majakesed, mille suhtes pole kindlust. Panga huvi on ju see, et kui omanik ei suuda talle maksta, siis pank müüb selle homme maha ja peab selle raha kätte saama, kuhu ta on hinnatud,” selgitab Allese. Samas pole taolisele kinnisvarale sugugi lihtne uut tahtjat leida. Seda näitavad pidevad ostusoovid ja müügileandmise kuulutused – on olemas nõudlus ja pakkumine, kuid täpselt sobiva kinnisvara ja kliendi kokkuviimine võtab ikkagi aega.
Näiteks oli maakleril tükk aega müügis talukoht, mida käidi vaatamas palju, aga seal ei olnud elektrit sees ja asi jäi toppama. Lõpuks said omaniku initsiatiivil veetud maa-alused liinid, tehtud uus leping ja liitumine, kuid et seal sees elada, on teha veel palju.
Mida saab 20 000 eest?
Pigem ongi maamajade saatus seesugune, et esmane osturaha peab kliendil olema endal võtta ja siis renoveerimise tarbeks vahest küsitakse teisi väiksemaid laene. „Kui seda esmast ei ole, siis tasub mõelda, kas on mõtet üldse osta, sest maja nõuab raha aina juurde. Kui ei ole osturaha, siis on kahtlane, millal üldse majast asja saab, sest vähemalt teine samasugune summa läheb otsa, et asi elamiskõlblikuks saada.”
Tõsi, reeglina vaadatakse maamaja, millel päevi näinud hooned, lisaks veidike õueruumi. Need maksavad 10 000 kui 20 000 eurot. Üldiselt on hoonetel aknad vanad ja tuul puhub läbi, ahjud tasub üle vaadata, sest need ei pruugi olla parimas korras. Elumaja tahab arvatavasti tänapäevast soojustamist ja katused on vanad. Need ei pruugi küll vett läbi lasta, aga peagi küsivad vahetamise järele.
„Enamasti on neil eterniitkatused, mis on pandud laastukatuste peale,” ütleb Malle Allese. Seesuguse kinnisvara ostmisel on avastamist palju, kuid on peresid, kes on tolle tee ette võtnud ja tulemusega väga rahul.
„Mulle alles helistati ja kutsuti külla,” meenutab ta toredat seika. Seda talu sattus ta müüma kahel aastal järjest. Esiti oli ostjaks ettevõte, kes võttis selle koos kümnete hektarite suuruse maa-alaga ning seejärel andis majana uuesti müüki. Ka siis leidis Mulgi vallas asuv talukoht endale uue pere sisse. „Hobused olid neil ka kaasas,” jätkab maakler ja jutustab, et siis ta otsis perele välja kohalikke kontakte, kes on ümberkaudu maade omanikud, et ka loomadele rendimaad juurde hankida.
Seda, et Viljandimaal oleksid talude hinnad kuhugi iseenesest liikuma hakanud, pole väga märgata. „Kõik sõltub seisukorrast,” sõnab Allese. Sille Leenurme sõnul jäävad odavama otsa majad kuni 20 000 euro juurde. Need on seesugused, mis vajavad renoveerimist, ei pruugi olla heas seisukorras ja on pisema kinnistuga.
„Aga need, mis on renoveeritud ja kinnistud on suuremad, on rohkem väärt ja hinnatud objektid. 50 000 kuni 100 000 euroni,” ütleb ta. Seesuguseid väga palju saada ei ole, sest maamajadega on kord juba selline lugu, et kui inimene on seal vaeva näinud, kõik tööd teinud ja oma käe järgi korrastanud, siis on ta kõigesse juba nii kiindunud, et kui elu just ei sunni ära minema, siis müüma naljalt ei kiputa. „Sageli jäetakse perele alles kasvõi teiseks eluasemeks ja kasutatakse hiljem suvilana linnakorteri kõrvalt.”
/nginx/o/2019/03/20/11881317t1hba49.jpg)