Maal ollakse enim rahul raamatukogude ja haridusasutuste teenustega

Raamatukogu. Foto: Henn Soodla

Maakohtades ollakse kõige enam rahul raamatukogude ja haridusasutuste teenuse kättesaadavusega, selgub küsitlusest. 

Eesti Külaliikumine Kodukant viis aasta alguses läbi võrgustikuülese veebiküsitluse kodukohas teenuste kättesaadavuse teemal. Küsitlusele, milles käsitleti erinevaid teenuseid, vastas veidi enam 600 inimest üle Eesti, vastaja pidi ka märkima, kas ta on teenust viimase aasta jooksul kasutanud. Vastustest selgub, et inimesed on oma kodukohas enim rahul haridusasutuste ja raamatukogude teenuse kättesaadavusega.

"Haridusasutuste, näiteks kooli, lasteaia ja muu kättesaadavust hindas suurepäraseks 29,3 protsenti vastajatest ning 41,3 protsenti pidas seda heaks," vahendas Kodukandi strateegia ekspert Ivika Nõgel.

Kasutuskogemuselt jagunesid siin vastajad pea pooleks: 52,1 protsenti oli teenust viimase aasta jooksul kasutanud ja 47,9 protsenti polnud seda teinud. Nõgeli sõnul läks see hinnang hästi kokku ka Kodukandi teise hiljutise küsitlusega, mille kohaselt peavad maal elavad inimesed kodupaiga üheks suurimaks eeliseks head kasvukeskkonda lastele.

Teenuste küsitluse avatud vastused tõid välja ka murekohad. "Näiteks et laste koolitee ja koolipäev venib liiga pikaks. Leiti, et vaja oleks paindlikke lahendusi, et lapsed saaksid koolibussiga või koolitaksoga ka lasteaias ja huvikoolis või huviringides käia," tõi Nõgel välja.

"Leiti ka, et äärmiselt tore, et on veel olemas kogukonnas lasteaed, mis maast madalast kogukonnatunnet tekitab. Siis on vastaja meelest lootust, et lapsed soovivad ka tulevikus kodukoha heaks koos tegutseda."

Eksperdi sõnul kumas aga vastustest siiski läbi ebakindlust, kas valdades jätkub tarkust lapsesõbralikke maakoole säilitada.

Veelgi enam oldi aga rahul raamatukogude teenuse kättesaadavusega. "Raamatukoguteenuse kättesaadavust pidas suurepäraseks 40,4 protsenti vastajatest ja heaks 40,6 protsenti, mis tähendab, et 90 protsenti vastajaist olid olukorraga väga rahul," vahendas Nõgel.

Suurem osa vastajaist ehk 72,9 protsenti oli teenust viimase aasta jooksul kasutanud.

"Raamatukoguteenuse puhul kiideti ka ajalehtede ja ajakirjade lugemise võimalust ning öeldi, et raamatukogu pole enam ammu ainult raamatute laenutamise koht, sealt saab mitmesugust eluks vajalikku infot ja abi kohustuslike internetitoimingute sooritamisel. Leiti, et raamatukogud on maal veel suhteliselt korralikud tänu kohalikele tublidele inimestele," rääkis Nõgel. 

Kodukandi algatusel saavad aga kõik kogukonnad endale tänavustel Teeme ära! talgutel ka õueraamatukogu ehitada. Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikme Krista Habakuke sõnul on 2019. aastal külaliikumise fookuses kogukondade ja omavalitsuste vahelise koostöö arendamine. 

"Avalikud  teenused maapiirkondades on  kindlasti üheks oluliseks kohaks, kus kogukonnad  saavad kaasa aidata, et teenuseid kättesaadavamaks ja paremaks muuta," sõnas Habakukk. "Näiteid, kus külaseltsidele on antud üle  raamatukogude töö korraldamine või kogukondades viiakse läbi haridusalast tegevust, on päris mitmeid. Lisaks formaalharidusele pööravad külakogukonnad  aga järjest enam tähelepanu ka täiskasvanuhariduse populariseerimisele ning aina rohkem ollakse valmis tegema just hariduslikku koostööd kohalike  koolide ja lasteaedadega."

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant on juriidiliste isikute ühendus, mis liidab Eestimaa maapiirkondade tasakaalustatud arengut taotlevad ja edendavad ning külaelu väärtustavad organisatsioonid. Liikumise eesmärgiks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu,  pärimuskultuuri ja vabatahtlikku tegevust.