Põllumajandusamet: mahetootmisega saab endiselt alustada

Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eelmisel nädalal ilmunud mahetoetusteteemalistest uudistest võis jääda mulje, et mahepõllumajandusega alustada või oma tegevust laiendada enam ei saagi. Põllumajandusametis on just alanud mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise taotluste vastuvõtt ja ameti kogemustel kõik mahetootjad toetusi ei taotlegi.

Põllumajandusameti mahepõllumajanduse ja seemne osakonna juhataja Anu Nemvalts sõnab, et mahepõllumajandusega alustamiseks või tegevuse laiendamiseks piiranguid ei ole.

“Toetuste taotlemine või mittetaotlemine on tootja enda majandusotsus. Kõik mahetootjad ei taotlegi mahepõllumajanduse toetust.”

Nii nagu varasematel aastatel, saavad Põllumajandusametile 10. aprillini esitada taotlusi need tootjad, kes soovivad alustada mahepõllumajandusliku tootmisega. Tootjad, kes jätkavad mahepõllumajandusega, esitavad Põllumajandusametile sellekohase teabe hiljemalt 15. juuniks.

Toetuste taotlemine või mittetaotlemine on tootja enda majandusotsus. Kõik mahetootjad ei taotlegi mahepõllumajanduse toetust.

Taotluseid mahepõllumajandusliku tootmisega alustamiseks võtab Põllumajandusamet vastu igal aastal 10. märtsist 10. aprillini. Selleks saab esitada oma taotluse Maaeluministeeriumi kliendiportaalis või Põllumajandusameti regiooni mahevaldkonna peaspetsialistile.

Taotlusega annab tootja teada, et järgib mahepõlumajanduse põhimõtteid, samuti tootmise valdkonnad (taimekasvatus, loomakasvatus jmt) ja andmed tootmisvahendite kohta (põllumaa andmed, loomade andmed jne).

“Toetuste toatlemine mahepõllumajandusega alustamist ei mõjuta,” kinnitas ta.

Eelmisel nädalal infosüsteemis arvamusavaldusteks üleval olnud määruse "Eesti maaelu arengukava 2014–2020ˮ alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kohased maaelu arengu toetused" alusel ei ole mahetalunikel järgmise kahe aasta jooksul võimalik taotleda toetust oma mahemaade laiendamiseks ega uutel mahetootjatel tootmisega alustamiseks.

Maaeluminister Tarmo Tamm ütles Maa Elule eelmisel saadetud kommentaaris, et mahepõllumajanduse toetusprogrammiga seoses saaks uusi kohustusi võtta vaid tingimusel, et kõigile toetuse saajatele tuleks ühtne toetuse vähendamine.

“Me lähtume vastutustundlikust eelarvest ja saame võtta kohustusi vastavalt eelarvelistele vahenditele. Ainuke variant oleks võtta uusi kohustusi tingimusel, et kõigile toetuse saajatele tuleb ühtne toetuse vähendamine, kuid sellega ei ole põllumehed seni nõustunud. Kahe viimase aasta jooksul oleme meetmesse leidnud täiendavaid vahendeid 17,5 miljonit eurot, mis tagab selle, et 2020. aasta lõpuni toetuseühiku määrasid ei vähendata,” sõnas ta.

Mahetootjad: toetust saaks rahastada kasutamata ressursi arvelt

Mahepõllumajanduse esindusorganisatsiooni hinnangul ei tohiks mahepõllumajanduse toetuste laiendamist piirata, puuduoleva raha võiks leida mujalt maaelu arengukava (MAK) vahenditest.

"Teeme tungiva ettepaneku käesolev eelnõu üle vaadata ja leida võimalused mahetootmise toetuse maksmiseks tootjatele, kes soovivad mahepõllumajandusliku tootmisega alustada või mahetootmist laiendada," seisab maaeluministeeriumile eelmisel nädalal saadetud pöördumises, mille on allkirjastanud Mahepõllumajanduse Koostöökogu, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Noortalunikud, Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Põlvamaa Põllumeeste Liit ja Valgamaa Põllumeeste Liit. Organisatsioonid soovivad ka seniste toetusemäärade säilimist praegustele saajatele.

Pöördujad tõid esile, et määruse eelnõu seletuskirjas on põhjenduseks rahaliste vahendite nappus. "Juba 2016. aastal oli selge, et mahetoetuse MAK 2014-2020 eelarve on planeeritud mahus, mis tegelikke vajadusi ei kata. Siiski leiti võimalus aastatel 2017 ja 2018 ressurssi juurde leida ja on lubatud leida võimalusi ka järgmistel aastatel eelarve suurendamiseks," seisab pöördumises.

Organisatsioonid märkisid, et arvestuslikult plaaniti toetusmahu ligikaudu 8-protsendilist suurenemist aastas, 2019. aastal määratud toetuste suurenemine oli natuke üle 5 protsendi, seega plaanitud kasvu ei ületatud.

Lisaks tõid pöördujad esile, et PRIA veebruari infokiri tõi esile MAK keskkonna- ja loomade heaolu meetmete eelarved ja rahuldatud taotluste summad, nende kahe summa vahe oli 11 miljoni eurot. "Kuna tegemist on sama MAK prioriteedi alla käivate meetmetega, siis peaks siin olema üks allikas, kust puudujääva summa saaks katta," seisab pöördumises.