Mahe pähklivõi valmib koolisööklas

Emerson Siimer (paremal) ja Martti Tammaru röstivad koos paari abilisega maapähkleid ja valmistavad Natty kaubamärgi all pähklivõid.

FOTO: Tiit Efert

Tartumaal Annikorus asuvas Konguta kooli sööklas käib pühapäevasel päeval kibe töö. Elvast pärit Emerson Siimer ja Martti Tammaru röstivad koos paari abilisega maapähkleid ja valmistavad Natty kaubamärgi all pähklivõid.

Tegemist on tõelise hoogtööpäevaga, mis kestab varavalgest hilisõhtuni, kokku järjepanu 14 tundi. Sääraseid tööpäevi teevad mehed keskmiselt korra kuus. Enne veebruarikuud oli viimati selline detsembris. Novembris pidi pähklivõid valmistama lausa kaks korda, sest jõulude eel nõudlus kasvas. Pähklivõi säilib aasta aega, seetõttu saab seda korraga ja palju Elvas asuvasse lattu ette toota. Kogu tootmine alates röstimisest, purustamisest, kaalumisest kuni siltide kleepimiseni on puhas käsitöö.

Idee Uus-Meremaalt

Kolm aastat tagasi külastas Emerson koos elukaaslasega Uus-Meremaad, kus nähti ühe kohaliku maapähklivõiga seotud ettevõtte tootmisprotsessi. Emersonil hakkas peas kelluke tilisema, sest Eestis sellist toodet ei valmistatud. Tekkis mõte proovida. Eestisse jõudes kaasati idee elluviimisse ka Martti. Mehed on sõbrad juba esimesest klassist. Lisaks maapähklivõi tootmisele teeb Martti bränditurundust ja loob reklaame.

Martti oli varem kokku puutunud kehvapoolsete maapähklivõidega, millest võetakse välja naturaalsed pähkliõlid ja asendatakse odava palmiõliga. „Ei maitsenud. Aga kui sain maitsta esimest tulevase Natty tehase katsetust, olin müüdud,” sõnab Martti. Seetõttu oligi ainumõeldav variant valmistada mahe ja tervislik toode, mis sisaldaks naturaalseid koostisosi. „Tajusime, et peame parimat tegema.”

Pähklivõitegu alustati koduköögis, kus suudeti toota 14 purki tunnis. Toodet hakati pakkuma laatadel, korraldati degusteerimisi ja küsiti tagasisidet. „Proovisime aru saada, kas Eestis üldse nõudlust on,” räägib Martti. Mehed said tagasisidest indu ja otsustasid tootmise ametlikuks muuta.

Alguses oli valikus klassikaline kreemjas ning krõbisev suuremate pähklitükkide ja meresoolakristallidega maapähklivõi. Hiljem lisandus tšiiaseemnetega maapähklivõi. Kuna tootmist alustati jõulueelsel ajal, siis valmistati ka piparkoogimaitselist maapähklivõid. Praegu seda enam sortimendis pole, küll aga lisandus esimene Eestis toodetud mahe India pähkli võie – Kašu. Maapähklivõid saab soetada juba mitmest tavapoest, lisaks mahepoodidest. Kašu on saadaval Natty e-poes.

Tootmine kooliköögis

Mehed mõistsid, et koduse pliidi ja köögikombainiga kaugele ei jõua. Tuli osta spetsiaalne masin. Aga kust raha saada? Mehed vabastasid end palgatööst ja asusid äriplaani kirjutama. Esimese hooga saadi eitav vastus, kuid pärast äriplaani edasiarendust tuli jaa-sõna. Kaugelt Austraaliast soetati vajalik masin. 2017. aasta novembriks oli kõik tootmise alustamiseks paigas.

Täisvõimsusel suudetakse valmistada 60 kilogrammi maapähklivõid tunnis.

Meeste sõnul oli kohe selge, et tootmine ei saa olema igapäevane. Seetõttu polnud enda köögi soetamine mõttekas. Asuti uurima rendiköögi kasutamise võimalusi Tartus või Elvas lähistel. Leidus põnevaid pakkumisi, ent ahjud polnud suurtootmiseks piisavalt võimsad. Lõpuks saadi kokkuleppele Konguta kooliga, mille köök on piisavalt avar ja olemas röstimiseks sobilikud ahjud. Tänutäheks jääb pähklivõi valmistamisest koolimaja ruumidesse mitmeks päevaks mõnus lõhn ja paar purki pähklivõid. „Ise oleme sellest lõhnast juba tüdinenud, aga teistele pidi meeldima,” ütleb Emerson muiates.

Röstimine vajab kogemust

Pähklid jagatakse ahjuplaatidele, röstimine kestab täpselt määratud aja ja temperatuur peab olema õige. Enne purustamist tuleb pähklid maha jahutada. Liiga kõrgel temperatuuril röstimise tulemus on pähkline saepuru, liiga madal temperatuur ei tee pähklimassi aga piisavalt kreemjaks. Ideaalse maapähklivõi valmimiseni jõuti pideva katsetamise ja proovimise käigus.

Täisvõimsusel suudetakse valmistada 60 kilogrammi maapähklivõid tunnis. Märkimist väärib, et pähklite ja maapähklivõi kaal vastab üks ühele – röstimise ja purustamise käigus midagi kaduma ei lähe ja midagi tootes ka ei asendata. See on üks asi, mis eristab kehvemaid tooteid parematest. Head pähklid on piisavalt õlised, et moodustuks mõnus kreemjas mass. Martti sõnul pressitakse odavamaid tooteid tehes pähklitest õli välja, seda müüakse eraldi ja kallimalt, pähklisegusse lisatakse aga odavamat õli, taimerasvu ja suhkrut.

Valminud toote kvaliteet sõltub ka pähklitest, neid Eestis kahjuks ei kasva. Esimene partii telliti Argentinast. 50 kilogrammi pähkleid jõudis lõpuks Elistvere loomapargi asukate toidulauale. „Valmistoode oli põhimõtteliselt saepuru,” kirjeldab Emerson.

Nüüd tellitakse pähkleid Hiinast, pähklitel on Euroopa Liidu mahemärgistus. See tagab toote kvaliteedi. „Poolteist aastat oleme valmistanud ja iga pähklipartii kvaliteediga rahule jäänud,” sõnab Martti.

Hoogsa tööpäeva jooksul tehakse 250 kilogrammi pähklivõid. Esimesena tehakse kreemjat, seejärel krõbisevat ja viimasena tšiiaseemnetega toodet.

Lisaks e-poele on Natty tooted müügil Rimis „Talu toidab” osakonnas, Kaubamajas, Biomarketis, Mahemarketis ja Elva Tarbijate Ühistu Coopi poodides. Kokku on müügikohti 40 ringis.

Pähklivõi tootmine on meeste jaoks ennekõike toiduainetööstuse õpikoht. Emerson õpib maaülikoolis loodusturismi, Martti teeb turundustööd. Koos töötatakse ka Elvas asuvas restoranis Waksal Wabrik.

Kuni kümme toodet

Plaanis on Natty sortimenti suurendada, ent mitte üleliia. „Saab kasutada teisi pähkleid, mandlist saab võid teha. Kokku võiks sortimendis olla kuni kümme põhitoodet, mida siis hästi valmistada,” arutleb Emerson.

Mõeldakse ka ekspordi peale, praegu tõlgitakse tootekataloogi soome keelde. Mehed on välja selgitanud, et Soomes ühtegi kohalikku tootjat ei ole, see annab lootust. „Eeltööd oleme teinud, aga midagi konkreetset pole kokku lepitud,” märgib Emerson.

Eesti toidukonkurssidel on Natty tooteid saatnud edu. Tšiiaseemnetega Natty maapähklivõi märgiti mullu ära Eestimaa parima toiduaine piirkondlikul konkursil uudistoodete kategoorias ja Kašu võitis tiitli Tartu Maitse 2018.

Selline näeb välja valmistoodang.

FOTO: Tiit Efert

Tagasi üles