Tammepuu sobib nii iluks kui raviks

Tamm on võimas, tugev, kasulik ja tervendav puu.

FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv heitleheline puu. Eestis on tamm looduskaitse sümbol. Eestis kasvavad tammed puisniitudel, parkides, alleedel, koduhoovides, hiites ja pühapaikades. 6000 aastat tagasi arvati olevat rohkem lehtpuumetsi ja neis oli tamm suurima osakaaluga puu, tänapäeval enam mitte.

Alusmetsas on noorel tammel raske ellu jääda, sest selle võrseid söövad metsloomad. Arvatakse, et tamm kasvab kõrgusesse 200 aastat ja siis kasvab tüve jämedus 200–300 aastat. Suurim ja kuulsaim tamm Eestis on Tamme-Lauri tamm, mille ümbermõõt on üle 8,5 m ja vanus 700 aastat. Mujal Euroopas leidub vanemaid ja suuremaidki.

Tamme puit on väärtuslik – tugevuse tõttu on seda nimetatud ka talumehe rauaks. Tehti ju tammepuust tuulikute hammasrattaid ja sepaalasi pakke, valmistati mööblit ja kasutati ehituses. Vees muutub tammepuit eriti tugevaks, mistõttu on seda kasutatud vesiehitistes ja laevaehituses. Tammepuidust on valmistatud värvi: halle, pruune ja musti toone. Tammepahkadest saadi musta tinti. Tammepuidust valmistatakse nõusid ja tünne, näiteks konjak laagerdub just tammevaatides.

Saunaminekuks saab teha tammeoksavihtasid: kuna tammel on suured lehed, tekitab vihtlemine suurema kuumatunde. Saunas viheldes on tammelehtedel nahka parandav ja puhastav toime, tammeviht on vastupidav ja seda saab kasutada mitu korda.

Tamm ravimtaimena

Ravimtaimena on kasutatud tamme koort, lehti, pahkasid ehk galle (lehtedel olevad putukatest põhjustatud moodustisi) ja tõrusid, lõuna pool ka tamme küljes kasvavat puuvõõrikut.

Tammekooretõmmisel on bakterivastane toime, sobib herpese ja gripiviiruse raviks. On tõestatud, et tammekoore alkoholitõmmisel on antioksüdantne toime, kuid tanniinide kõrvaltoimete tõttu see pikaajaliseks kasutuseks ei sobi.

Tammekoorest keedetud teed kasutatakse seespidiselt kõhulahtisuse, soolepõletiku, verejooksu, vereköhimise vastu, samuti põiepõletiku, hambajuure- ja igemepõletiku, taime- ja seenemürgituse korral. Seespidiselt ei tohi tarvitada liiga pikka aega, sest tammekooretee võib põhjustada iiveldust ja ärritust. Ei ole soovitatav ägeda mao- ja soolepõletiku, haavandtõve ja muude ärritusnähtude esinemisel. Ärrituse korral võib tarvitada pärast sööki. Kõhulahtisuse vastu aitab tammekooretee juba ühe päevaga.

Välispidiselt on tammekoorest keedetud tõmmis hea suu limaskesta loputamiseks ja hambapõletiku ravis, kuristamiseks kurgupõletiku leevendamisel, mähisena nahapõletike ja ekseemide korral, vanni võtmiseks hemorroididest põhjustatud kiheluse, samuti valgevooluse ja tupepõletiku korral.

Loputusi ja mähiseid ei tehta kunagi kuumalt, keedetud tõmmis peab olema jahtunud vähemalt kehatemperatuurini. Kuumavate nahapõletike ja ekseemide esinemisel on soovitatav kasutada jahedaid mähiseid ja neid ka vahetada.

TAMMEKOORETEE SEESPIDISEKS KASUTAMISEKS

1 tl droogi valada üle 1 klaasi veega, keeta 10–15 min, lasta tõmmata 45 min ja juua lonkshaaval päeva jooksul. Päevane maksimumannus 9–10 g koort.

Kuidas koguda

Tammekoort kogutakse noortelt siledatelt okstelt, mis on sõrmejämedused. Lõigatud oksale tehakse ringlõiked ja eemaldatakse koor. Seda saab teha mahlade liikumise ajal mais ja juunis. Muul ajal võib koort tüvelt lihtsalt vesta ja siis tükeldada. Tammekoor kuivab toatemperatuuril umbes nädalaga, aga kindlam on seda säilitamiseks kuivatis või saunalaval 35–45 kraadi juures kuivatada.

Ise olen enda tarbeks kogunud noori tammevõrseid, need umbes sentimeetristeks tükkideks tükeldanud ja teed keetnud. Kuna tammekoor üksi võib tekitada iiveldust, tasub seda kasutada teesegudes, näiteks kurgutees koos iisopi, salvei, kassinaeri ja kibuvitsamarjaga, hambapõletiku korral koos naistepuna, saialille, kibuvitsamarjade ja salveiga. Maotees koos kanarbiku, põdrakanepi, vaarikalehtede ja Islandi samblikuga. Jalavannides sobib lisada lavendlit. Tammekoore ja -lehe pulbrit on kasutatud välispidiselt ninaverejooksu peatamiseks.

Seega pole tamm vaid ilu- ja tööstuspuu, vaid sellest on abi ka tervise parandamisel. Lisaks on tõrud toiduks rähnidele ja pasknääridele, kes neid peites ja mattes tamme levikule kaasa aitavad, samuti hiirtele ja metssigadele.

TAMMETÕRUKOHV

Tammetõrud puhastatakse kestast, tükeldatakse ja röstitakse, nii et need ära ei kõrbeks. Purustada kohe kuumalt (jahtunult muutuvad kõvaks) veskis või uhmris. Kui päris jahuks jahvatada (mikseris), siis jääb jook hägune. Tammetõrudes on tanniine, mistõttu on neist valmistatud joogist kasu mao- ja soolepõletiku ravis. Tanniinid annavad joogile mõru maitse. Kes tahab lihtsalt taimekohvi, võib tõrusid enne kupatada. Raviomadused küll vähenevad, aga maitse on parem. Taludes on valmistatud tammetõrukohvi koos röstitud siguri- ja võilillejuurtega, mõlemas on inuliini, mis muudab maitse mahedamaks ja on hea sooltes elavatele kasulikele bakteritele.

Tagasi üles