Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Lumi ja selle sulamine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lume sulamine. FOTO: Arvet Mägi
Lume sulamine. FOTO: Arvet Mägi Foto: Arvet Mägi

Tänavuse talve kohta on teada, et on soe ja pikk talv. Kevadet pole mõtet enne 40 päeva möödumist oodata. Ain Kallise sõnul algas talv Kirde-Eestis novembri lõpul ja kestab korralikult edasi. Mujal Eestis algas see aastaaeg 11.–17. detsembril ja lõppes 20.–27. veebruari paiku. Märtsi värske lumi neil aladel läheb vast juba kevadtalve aega...

Et aga päikest jagub, siis see võimaldab uurida lume sulamisega seotud küsimusi. Asi selles, et blogis „Ilm ja inimesed” hakkasid inimesed väitma, et päike ja vihm on põhilised lume sulatajad. Kuidas siis sellega on lood?

Defineerime alguses ühe olulise mõiste. Albeedo e peegeldustegur on pinnalt peegeldunud voo suhe sellele pinnale langevasse voogu. See on pinda iseloomustav suurus. Väljendatakse kas kümnendmurdudes (0–1) või protsentides. Looduslikke pindade albeedod jäävad tavaliselt 0,1–0,3 vahele. Erandlikud on vesi, mille puhul see oleneb kiirte (valgus)langemisnurgast, ja lumi, millel võib albeedo ka üle 0,9 olla.

Hilistalvel ja kevadel arvavad inimesed, et päike sulatab olulise osa lumest. Veel arvatakse, et lume sulamisele aitab olulisel määral kaasa vihm. 2013. a märtsi viimasest nädalast võtsin päikese sulatava mõju lumele põhjalikumalt vaatluse alla ning tegin ulatuslikke retki nii linnas kui ka maal. Lisaks käisin aprilli alguses eraldi Haanjas, et uurida, kuidas seal oli täpselt olukord. Mida avastasin ja tegin kindlaks?

Esiteks, millised on lume kiirguslikud omadused? Lumi on lühilainelise kiirguse väga hea peegeldaja. Puhta värske lume albeedo võib isegi üle 0,9 olla. Seega suurem osa päikesekiirgusest peegeldub lumelt lihtsalt tagasi. Lume temperatuur ei tõuse päikese käes 0 °C, kui õhutemperatuur on sellest madalam. Tarvitseb aga lumi olla märg või saastunud, porine või väga vana, juba firniks (sõmerlumeks) muutunud, siis on selle albeedo oluliselt väiksem – neeldub rohkem kiirgust. Märtsi- (ja isegi veebruari)päike suudab sel juhul sellist lund sulama panna. Samuti sulab lumi siis, kui see on kontaktis mingi tumedama pinnaga (näiteks puutüvede vahetus läheduses, asfaldil jne), mis soojeneb päikese mõjul ja siis hakkab see tume pind lund sulatama.

Lühike kommentaar vihma kohta. Vihm pole oluline lume sulataja, sest kui sulaga sajab vihma, siis on selle temperatuur peaaegu 0 °C, samuti ei ole siis see vihmasadu kuigi intensiivne (mitte nagu suvine hoogvihm), mistõttu üleantav soojushulk on väga väike. Kui vihma temperatuur on juba paar kraadi üle nulli ja seda sajab rohkesti, siis on teine lugu. Tegelikult on ikka soe õhk see, mis paneb lume sulama.

Kui 6. märtsi hommikul oli kuni –20 °C (kõige külmem läänerannikul), siis edaspidi on olnud märksa soojem. Sellele vaatamata on olnud padulund, lumeraju ja -tuiske. Alles täna muutub ilm soojemaks: madalrõhkkonna serv tuleb üle Läänemere. Päeval on sadu vähem ja nõrgemalt (lumest vihmani). Kagutuul püsib tugev. Õhutemperatuur tõuseb ja on pärastlõunal kõikjal 2...6 °C. Sarnane soe ja sombune ilm paistab püsivat nädala lõpuni. Elame, näeme, kas märts jääb talve- või osutub kevadkuuks.

Märksõnad

Tagasi üles