/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/02/12/11782935t1h9146.jpg)
Teadussaates "Uudishimu tippkeskus" kõneldi puidu väärindamisest – üheks võimaluseks on seda julgemalt kasutada ära puitarhitektuuris.
Kas puidust kõrghoone paneks eestlased puitu väärindama? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puitarhitektuurile spetsialiseerunud arhitekt on Sille Pihlak märgib, et viimati ehitati puidust linnaruumi Eestis 1930ndatel.
Pihlak on veendunud, et Eesti puitehitised ja nendes olev teadus pääseb õitsema alles siis, kui Eestisse ehitatakse esimene puidust kõrghoone. See aga tähendab, et välja on töötatud vastavad tehnoloogiad ja neid katsetatud ka ehitises. Samuti ei saa taoline hoone olema odavate killast.
Uudses puitarhitektuuris saaksid kokku arhitekti, inseneri ja puidukeemiku teadmised. See arendaks korraga nii loodussõbralikust materjalist ehitamist kui ka selles vallas tehtavat teadust.
Eestlased on oma teadmisi ja kogemusi kasutanud näiteks juba Norras Bergenis puidust kõrghoone ehitamisel.
Vaata saatelõiku SIIT.