Roosikasvatajatel algab kiire aeg

Kodumaine ‘Koit’ on juba pikki aastaid üks meie koduaedade lemmik, selle kaunilt täidetud tumeroosad õied on koondunud suurtesse kobaratesse. Foto: Toomas Huik

Roosid on vaieldamatult armastatuimad õitsejad meie aias ja e-poodides käib juba vilgas roosi­istikute tellimine. Maa Elu uuris asjatundjatelt, mida tänavusi oste planeerides silmas pidada.

Põltsamaa roosiaia perenaine Annela Orasi räägib, et naistepäeva paiku saab talvine rahulikum aeg läbi ja hakatakse silmastatud roose potistama.

Igal aastal tuleb müüki midagi uut. Selle aasta uudisena toob Orasi välja tagasi tulevad vanad sordid, mille vastu inimestel elav huvi tekkimas. Vahepealsetel aastatel ei olnud nende müüginimekiri pikk, sest neid ei küsitud just palju – ehkki need on imeilusad ja lõhnavad, on need ühekordsed õitsejad. See peletas osa ostjaid eemale, aga nüüd tuntakse nende vastu järjest suuremat huvi.

Vanad sordid sobivad hästi Eesti kliimasse ja neid pole vaja talveks katta. „Kuna talved lähevad järjest soojemaks, siis eelmise aasta võrsed ei külmu talvel ära ja järgmisel suvel on suur põõsas, mis uhkelt õisi täis,” kirjeldab Orasi.

Üks peamisi omadusi, mille järgi roose valitakse, on lõhn. „See on üks esimesi asju, mida mainitakse, et roos ikka lõhnaks,” nimetab Orasi. Vanad roosid lummavadki lõhnaga.

Nimeline roos

Juhani puukooli rooside tootejuht Kaie Podekrat toob välja Eestis aretatud sorte, mida nad tahaksid rohkem inimestele tutvustada ja on müügiks ette valmistamas. Eesti sorte on valikus paarkümmend. „Miks mitte ei võiks kodus lipuväljakul olla Kati ja Mati, Tiiu, Juubel, Talupoeg või Peaminister Savisaar,” sõnab Podekrat ja kinnitab, et roosi nimi mõjutab müüki. „Tean peret, kus on Kati ja Mati ning neil kasvavad need sordid kodus.”

Orasi räägib, et mõned roosisõbrad kollektsioneerivad inimese nimega roose. Väga populaarne on lapsele kinkida nimeline roos, näiteks Oskarile ja Leole kingitakse roosid Oskar ja Leo.

Eesti sortide seas on nii tagasihoidlikke lihtõielisi ja keskmiselt täidetuid, aga on ka väga edevaid, nagu Endla ja Tiiu. Lihtõielistest nimetab Podekrat väga armsaks Liisit.

Läbi aastate on kõige ostetumad roosisordid olnud Aspirin ja Sexy Rexy, samuti Nostalgia ja Ingrid Bergman. Need on igal aastal esirinnas. Pargiroosidest on nõutud näiteks Hansaland – väga vastupidav, punane, õitseb korduvalt, täidisõieline. Seda kasutatakse meil haljasaladel palju, ka liiklussõlmedes, kus ilmselgelt kasvutingimused ja hooldusvõimalused väga lihtsad pole.

Veel soovitab Podekrat vaadata Kanada rooside poole. Neid tellitaksegi praegu usinalt e-poest. Jällegi väga vastupidavad sordid, mis aretatud karmis kliimas kasvama.

Vanad sordid sobivad hästi Eesti kliimasse ja neid pole vaja talveks katta. Kuna talved lähevad järjest soojemaks, siis eelmise aasta võrsed ei külmu talvel ära ja järgmisel suvel on suur põõsas, mis uhkelt õisi täis.

Juhani puukooli e-poes avati rooside ostuvõimalus detsembris ja tellimusi on juba omajagu. Praegu tellitud istikud saab kätte õigel istutusajal. „Me hakkame roose väljastama siis, kui saab istutada ja roosi saab istutada, kui võililled õitsevad. Siis on maa valmis,” räägib Podekrat.

Orasi sõnutsi tellitakse e-poes praegu näiteks selliseid sorte, mis mullu sügiseks otsa lõppesid. Oma e-poe tellimuste järgi näebki ta, et ajaloolised roosid on taas ausse tõusmas.

Möödas on ajad, mil roosikasvatus nõudis palju tööd, roosi kvaliteeti näitava ADR-märgiga taimed on terved ja haigused külge ei hakka. Sellele märgile oskavad lillesõbrad tähelepanu pöörata.

Aretustöö käib ses suunas, et luua veelgi vastupidavamaid sorte, et oleks võimalikult vähe vaja kasutada keemiat ja saaks ilma taimekaitsevahenditeta hakkama.

Millal istutada

Paljasjuurseid roose võiks istutada kohe, kui labidas mulda läheb. Kui ettekasvatatud istik on juba suures lehes, tuleks see aeda istutada pärast öökülmasid. Taimed on kasvuhoones kosunud ja kui säärane taim välja istutatud ning öökülmad tulemas, tasub see kinni katta. „Värsked võrsed ja õied on kasvuhoonest tulles õrnad ja külm paneb kasvu seisma,” seletab Orasi.

Kui aga teil on tekkinud soov oma lillepeenraid ümber kujundada ja soovite mõnda roosi mujale kolida, siis tuleks seda teha varakevadel, enne lehteminekut, siis põeb roos vähem.

Asukoha valikul tuleb silmas pidada, et roos tahab päevas vähemalt kuus tundi päikest ega armasta külmi põhjatuuli.

Küsimusele, kui vana roosi tohib veel ümber istutada, kostab Orasi vastuseks, et kui väga vaja, siis võib igat roosi proovida ümber istutada, aga arvestage, et roosil on suur ja sügav juurestik ning kaevama tuleks hakata kaugelt ja ettevaatlikult.

Kuna korralik roosiistik on üsna kallis, tasub selle istutuskoht väga põhjalikult läbi kaaluda. Asukoha valikul tuleb silmas pidada, et roos tahab päevas vähemalt kuus tundi päikest ega armasta külmi põhjatuuli. Üks asi, mida kiputakse valesti tegema, on pookekoha liiga maapinna ligidale jätmine. Tegelikult peaks pookekoht olema vähemalt 7–10 sentimeetrit mulla all. Igal aastal külm kergitab veidi pinnast ja mõne aastaga ongi pookekoht maapinna ligidal ja taim võib karmi talve korral välja minna.

Kevadel tasub meeles pidada, et kuni maa külmunud, võib ere päike roose põletada, seega tasub kuuseoksad kaitseks peal hoida.

Kuidas roos peenrasse sobitada, on iga aiapidaja enda maitse küsimus, arvab Orasi. Kes tahab, võib teha klassikalise roosiaia, kus vaid roosid, aga võib ka teiste taimede sekka panna. Inglise aias kasvatatakse roose koos püsikutega. Klassika on roose kõrvuti lavendliga sättida ja juba leiab turult ka meie talve hästi sobivaid lavendlisorte.

Orasi soovitab roose kõrvuti kasvatada leht­dekoratiivsete taimedega, hallikad-lillakad toonid sobivad hästi. Valige rooside kõrvale säärased taimed, mille õis ei konkureeri roosi omaga.

Lõppev talv, mil oli palju lund ja vähe külma, sobis roosidele hästi. Hädas võisid olla vaid need, mis enne talve paksult kinni kaeti, sest neid võis kimbutada lämbumisoht. „Kui roos oli lihtsalt mullatud ja lume all, siis olid tal ideaalsed tingimused,” sõnab Orasi.