Raamatupidamisfirma tunneb end kindlalt kodu- ja välismaal

Laura Niidu kinnitusel on maksuvaidlused eri riikide maksu­ametitega L.L Correctori igapäevane töö.

FOTO: Toomas Šalda

Üha enam töötame Soome, Rootsi ja Norra suunal, see on meie peamine nišš,” kinnitab Pärnus tegutseva osaühingu L.L Corrector omanik ja juht Laura Niit.

Keskkooli järel Tallinna Tehnika­ülikooli majandus­arvestust õppima läinud Tori kandis elav naine on suutnud üles ehitada raamatupidamist pakkuva firma, mille klientideks on hulgaliselt nii Eestis kui ka välisriikides tegutsevaid ettevõtteid.

„Ülikooli ajal olin praktikal raamatupidamisfirmas, kus jätkasin töötamist ka pärast ülikooli lõpetamist. Kahjuks minu ja toonase ülemuse tööstiil erines ja meie teed läksid lahku. 2008. aastal asutasin oma ettevõtte, kuid mitte seetõttu, et oleksin tundnud, et palgatöö ei ole minu teema, pigem vastupidi. Oma firma lõin lihtsalt olude sunnil. Pool aastat tegin raamatupidamist kodus. Esialgsed kliendid olid rahul ja hakkasid mind edasi soovitama. Tekkis omalaadne sõbralt sõbrale turundus ja klientide ring aina laienes. Ka nüüd on kliendibaasi suurenemise peapõhjus ikka info liikumine ühelt rahulolevalt kliendilt teisele.

Klientide lisandudes sai ruttu selgeks, et kodus teenust enam pakkuda ei saa. Raamatupidaja on tähtis osa iga ettevõtte äriedust, seetõttu on tihti vaja koos maha istuda, asju arutada ja plaane seada. Kuna mulle meeldib hoida töö ja eraelu lahus, siis oligi asjade loomulik käik rentida endale äriruumid Pärnus Suur-Jõe 60 ärihoones. Elame küll samas ettevõttes töötava abikaasaga Tori lähedal edasi, kuid töötame juba peaaegu kümme aastat Pärnus,” räägib Niit.

Kui 11 aastat tagasi alustas ta üksi, siis sealtmaalt on kollektiiv kasvanud tempos üks inimene aastas. Ühes toakeses tegutsemise asemel on ruume juurde renditud, hoone teine korrus ongi peamiselt L.L Correctori valduses. Arenguruumi siiski veel on. „Lisaks tavapärasele raamatupidamisele tegeleme sisuliselt kõigega, mida kliendid vajavad. Lisa­teenusena pakume näiteks äriplaani koostamist ja kui klient vajab abi lepingute sõlmimisel või muus asjaajamises, olgu siis kodumaal või Skandinaavias, oleme selleks valmis,” lubab Niit.

Paber ei kao niipea

Kuigi järjest enam üritatakse lihtsustada ettevõtjate paberi­majandust, kinnitab Niit, et paljud kliendid tulevad ikkagi L.L Correctorisse jutuga, et proovisid küll ise, kuid jäid siiski hätta. Halvimal juhul on tekkinud juba ka pahandused ametivõimudega.

„Erialased teadmised, mitmekülgne kogemus ja pidev enesetäiendamine on meie erialal siiski esmatähtsad. Lisaks muudetakse ju pidevalt seadusi, ses osas järge pidada pole kõige kergem. Samal ajal olen jõudnud oma ettevõtjaelu jooksul selgusele, et firmajuht ei pea ega jõuagi kõike ise teha. Kui pead ehitusfirma juhina tegelema töötajate, varustamise, uute objektide otsimise, klientidega suht­lemise ja kahesaja muu asjaga, siis dokumendid on küllap viimane, millele väsitava tööpäeva lõpus mõelda jõuab. Siis on hea, kui asjatundja on käepärast võtta.

Loomulikult praegu kõik digitaliseerub ja automati­seerub. Ent mõtelda ja adekvaatseid, inimomadustest lähtuvaid analüüse prog­rammid lähitulevikus veel kindlasti teha ei suuda,” on ta veendunud. „Seni kasutasime arvutipõhist tarkvara­lahendust, sellest aastast hakkame lisaks pakkuma pilvepõhiseid teenuseid. Arvutid ja pilved on muidugi vaieldamatu osa tänapäevast, kuid ikkagi on nii meil kui enamikus teisteski büroodes kõik dokumendid paberkandjal riiulis olemas. Käegakatsu­tavusel on oma väärtus.”

Paljud vaidlused, kus L.L Corrector peab välismaal oma uute klientide huvide eest seisma, on tekkinud varasema asjaajamise eba­kompetentsusest.

Üha enam räägitakse Eestiski kaugtööst ja üks ameteid, mille puhul see hästi sobivat, on raamatupidamine. „Pärnu tingimustes seda praegu veel väga ei praktiseerita. Ise olen seni eelistanud, et töötajad käivad igapäevaselt kontoris. Saame omavahel nõu pidada ja ühte sammu käia. Meie firma ideoloogia on, et oleme nagu üks pere ja koos tööl käies toimime edukamalt, oleme kokku kasvanud. Sellise valiku üks põhjus on kindlasti seegi, et mulle endale meeldib era- ja tööelu lahus hoida. Ma ei taha, et minu töötajad peaksid olema 24/7 samas keskkonnas,” selgitab Niit.

Eestist välja

L.L Correctori töömahu ja majandusnäitajate kasv on tulnud peamiselt tänu asjaolule, et lisaks tavapärasele raamatupidamisele, kus teenindatakse üksnes kohalikke ettevõtjaid, pakutakse rahvusvahelisi teenuseid. Siinsel turul on konkurents väga tihe ja lisaks on välismaal toimetamine huvitavam, ja mis seal salata, rahaliselt motiveerivam.

„Rootsi, Norra ja Soome on olnud aegade algusest meie lisaväärtus, meie nišš. Kahjuks on põhjanaabrite raamatupidamise julgenud tänaseks ette võtta üha suurem hulk raamatupidajaid. Ütlen kahjuks, sest tihti ei ole need suure hooga pealehakkajad piisavalt pädevad. Norra ja Rootsi osas meil seni konkurentsi sisuliselt pole. Sealne seadusandlus on Soomega võrreldes mitu korda keerulisem ja seda ei julge võhikud ette võtta. Et hoida oma nišši, teenindame peamiselt püsikliente, mitte ei lahenda üksikuid probleeme.

Meid ei motiveeri ühekordne töö, millest klient saab aimu välisriikide õigusaktidest ja sellest, kuidas me tema asjad piiri taga korda ajame. Meie klientide hulgas on nii eestlastele kuuluvaid ettevõtteid, mille tegevus toimub osaliselt välisriigis, kui ka päris välisfirmasid, mis on meie Eesti klientidest kunagi välja kasvanud. Meie juurde leiab tee üha suurem hulk Soome, Rootsi ja Norra enda firmasidki. Meie asi ongi nõustada, milline variant on ettevõtjale kõige sobilikum, ja tema maksuasjad peensusteni korras hoida. Mingilt maalt on mõistlik asutada välisriigis teine ettevõte,” selgitab Niit. Maksuvaidlused eri riikide maksuametites on L.L Correctori jaoks igapäevane töö.

Aeg-ajalt tuleb endale meelde tuletada, et palju tööd on hea ja väga palju tööd veel parem.

Kui võrrelda Eesti ja teiste põhjamaade maksuametite ja ärikeskkonna toimimist, siis meil on Niidu kinnitusel bürokraatiat hulga vähem.

„Meie ametnike süsteemid, kvaliteet ja kompetents on ikka kõrgel tasemel. Juba Norra maksuametniku kabinetti sisenedes ehmatavad sind igal pool kõrguvad dokumendivirnad. Vaevalt keegi päris detailideni teabki, mis nendes peituda võib. Kohati ei tea nad sedagi, kuidas asjad sealsete seaduste kohaselt päriselt käivad. Pigem pean küsimustele ise vastused leidma, enne kui midagi uurima lähen, sest muidu võidakse mind suunata täiesti valele teele ja suure tõenäosusega suuna­taksegi. Lihtne asi võib neil aega võtta mitu kuud. Tööle tullakse ennelõunal, varsti on lõuna käes ja pärast seda pole kindel, kas tööpäev jätkub või aitab tänaseks küll. Pisut ehk liialdan, aga umbes nii see asi Skandinaavia maksuametites tõepoolest käib.

Kui Norra ja Rootsiga tööle hakkasime, oli väga raske aru saada, miks ma pean kolm tundi rippuma ooteliinil ja siis visatakse toru ära, sest tööpäev sai läbi. Jube kannatlik peab olema. Palju erinevat on ka seadusandluses. Kui meil saab paljusid toiminguid teha elektroo­niliselt, siis seal mõnda asja saab, mõnda jälle mitte ning loogikat on selles kõiges raske hoomata.”

Vaidlusi põhjustab ebakompetentsus

Paljud vaidlused, kus L.L Corrector peab välismaal oma uute klientide huvide eest seisma, on tekkinud varasema asjaajamise eba­kompe­tentsusest. Sel juhul on mõnikord keeruline asju korda saada, kuid reeglina see Niidu kinnitusel siiski õnnestub. „Peamised probleemid tekivad ettevõtte kasumi mak­sustamise pinnalt. Meil sellist süsteemi juba paarkümmend aastat pole, aga seal pead kasumi ja dividendide maksustamist põhjalikult uurima. Keerulised on ka töötajatega seotud õigusaktid.”

Nüansse, kus kohalikke seadusi põhjalikult tundmata eksida võib, on Niidu kinnitusel tohutult. „Näiteks ühes seaduses on aluseks kalendri-, teises tööpäevad jne. Eriti Soomes on viimasel ajal hästi palju seadusemuudatusi, mida ettevõtja ise või meie mõistes tavaraamatupidaja ei suuda jälgida. Meiegi peame ennast pidevalt koolitama. Soovitus näiteks Soome maksususeadusi puudutavate koolituste osas – kindlam on minna koolitusele, mida korraldab Soome pool, aga need on muidugi soome keeles. Hea on, kui juba tead, milline koolitaja on pädev ja milline mitte.”

Nii Eestis kui ka välismaal tegutsevaid kliente, kelle raamatupidamist korraldatakse, on L.L Correctoril piisavalt. Kõige rohkem on nende seas ehitusfirmasid, aga ka iluteenuste, metalli, transpordi, kinnisvara, turismi, tööjõurendi, toitlustuse ja majutusega tegelevaid ettevõtteid. Riiklike klassifikaatorite järgi võttes on tegu valdavalt väike- ja mikroettevõtetega. „Piire me endale ei sea, vajadusel laieneme ning võtame ruume ja töötajaid taas juurde. Kui tööd lisandub sellises tempos nagu siiani, võime rahul olla,” ütleb Niit.

Raamatupidamine ei ole igav

Unistuste edulooks Laura Niit oma ettevõtte üheteistaastast ajalugu ei pea. „Aeg-ajalt tuleb endale meelde tuletada, et palju tööd on hea ja väga palju tööd veel parem ning et enda aja ja raha peremeheks olemine on suur eelis. Ehkki palgatöötaja elu on palju-palju lihtsam, sest siis lõpevad mured kontorist lahkudes. Firmajuht töötab aga kahjuks tänapäeva Eestis siiski ööpäev läbi, tahab ta siis seda või mitte. Aga olen ise selle tee valinud ja kindlasti ei saa öelda, et ma pole rahul.”

Neile noortele, kes arvavad, et raamatupidamistöö on kuiv ja igav, kinnitab Niit, et uut on selles valdkonnas pidevalt ja ükski päev pole eelmisega sarnane. „Kui mitte keskenduda ainult raamatu­pidamisele, vaid klientide mitmekülgsele teenindamisele ja nõustamisele, on meie amet veelgi köitvam.”

Kui L.L Correctori tulevikust rääkida, leiab selle juht, et kindlasti tuleb kinnistada saavutatut. „Riike, kus Eesti firmasid esindada, tuleb tõenäoliselt peagi juurde,” lubab ta.

Populaarne

Tagasi üles