Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/08/02/6951347t1h9c4e.jpg)
/nginx/o/2019/03/07/11847771t1hce91.jpg)
Ilmastik on olnud nii heitlik, et loodusteadlane Hannes Tõnisson rääkis 1 minuti loengute sarjas (https://novaator.err.ee/k/uhe-minuti-loeng) sellest, miks on ilm Eesti eri paigus nii erinev (Tallinna Ülikoolil on ERRiga koostööprojekt). Püüame ka ise sellele valgust heita.
Eesti ilmastiku tähtsaks kujundajaks on polaarfront. See on klimatoloogiline front, mis eraldab väga erinevate omadustega õhumasse, täpsemalt troopilist õhumassi polaarsest õhumassist. Polaarfrondi ülapiiril puhuvad kitsa vööna äärmiselt tugevad tuuled – seda tugevate tuule vööndit nimetatakse jugavooluks.
Polaarfront lookleb koos jugavooluga üsna palju, moodustades nn Rossby ehk planetaarlained. Need looked liiguvad suhteliselt aeglaselt läände, määrates muutliku parasvöötme ilmastiku.
Polaarfront määrab eeskätt kevadel ja sügisel selle, kas ilm on suvine või talvine, kusjuures kevadel on erinevus suurem. Eesti jääb praegusel ajal just sellisesse kohta, kus polaarfront on sage külaline. Suvel taandub see põhja poole, talvel lõuna poole, kuid pole siingi mingit ranget reeglit.
Mida liikuvam on polaarfront ja mida lähemal see on, seda kontrastsem on ilmastik. Seda tunneme ka praegu, kui talvised episoodid vahelduvad pehmete sügis- või kevadhõnguliste ilmadega – vastavalt sellele, kas polaarfront asub meist põhja või lõuna pool.
Teine polaarfrondiga seotud nähtus on tsüklonite seeria. Atlandi ookeanil on juba mõnda aega tagasi aktiveerunud tsüklonaalne tegevus ja nii jõuavad läänetsüklonid järjestikku Põhja-Euroopasse. Need tekivad sageli seeriatena. Ka praegune aeg on selliste seeriate päralt, tuues sageli sajuseid ja tormiseid ilmu.
Tsüklonite seeriad esinevad sagedamini ja on selgemalt väljendunud sügisel ja (soojal) talvel. Need on väga huvitavad nähtused parasvöötmes ja võimaldavad muu hulgas prognoosida ilma.
Seeria koosneb tavaliselt 5–7 tsüklonist ja kestab umbes nädal aega.
Tsüklonite seeriad on iseloomulikud just sügisele ning pehmetele ja soojadele talvedele, kusjuures tsüklonid liiguvad siis Eestist tavaliselt põhjapoolsemaid teid pidi – Arktika on külm, aga keskmistel laiustel on soe õhumass, mis tähendab seeria tekkeks soodsaid barokliinseid tingimusi. Samal ajal on Põhja-Ameerika poolel pikaajalisest keskmisest märksa külmem ilmastik (see on seotud Rossby ehk planetaarlainete vastasfaasilisusega eri mandritel).
Polaarfrondi püsimine Läänemerel ja tsüklonite seeria on hoidnud Eesti vapustavate ilmamuutuste meelevallas. Nii paugutas teisipäev kohati enam kui 10 cm värske lumega, saartel ja lõunaservas oli samas vihmane ja kuni 4 kraadi sooja, samas kui kolmapäeval oli kuni –17 °C. Tänane toob sooja ilmamuutuse ja saju. Homne on vihmane ja 3…8 °C. Edaspidi võib Eesti jääda madalrõhuvööndi põhjapoolsesse külmemasse serva – sajab lund ja õhutemperatuur on ööpäeva vältel alla 0 °C.