/nginx/o/2016/12/01/6130803t1h2a16.jpg)
/nginx/o/2019/03/06/11846955t1h7c6f.jpg)
Läheneva naistepäeva eel tegi Statistikaamet ülevaate, kui suur on naiste osatähtsus Eesti eri paigus. Sellest selgub, et 2018. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis üks küla, kus elasid ainult naised, aga ilma ühegi naiseta külasid oli suisa kümme.
Kümme küla ilma naisteta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 698 049 naist, moodustades 53% Eesti elanikkonnast. Naiste ja meeste osatähtsus oli enam-vähem võrdne umbes 80% Eesti asustusüksustes.
Ainus „naisteküla“ Eestis oli Villa küla Rõuge vallas, kus elas seitse naist ja mitte ühtegi meest. Selliseid asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 80-86% oli lisaks veel seitse – Iruste, Hiievälja ning Tagamõisa külad Saaremaa vallas; Horma ja Mäessaare külad Võru vallas; Hiietse küla Märjamaa vallas ning Muduri küla Rõuge vallas. Tegemist on samas väga väikeste küladega, kus elanike arv jäi alla kümne. Asulaid, kus naiste osatähtsus jäi vahemikku 60-80% oli kokku 201.
Külasid ilma ühegi naiseta oli suisa kümme – Hilana, Kiislova ja Seretsüvä külad Setomaa vallas; Altküla Põhja-Pärnumaa vallas; Imatu küla Alutaguse vallas; Kugalepa küla Saaremaa vallas; Kõera küla Lääneranna vallas; Savioja küla Võru vallas; Savimäe küla Rõuge vallas ning Sigala küla Hiiumaa vallas. Meesterohked olid lisaks 33 küla, kus naiste osatähtsus moodustas vähem kui viiendiku. Rahvaarv kõigis neis oli alla 20 inimese.