Lõpuks ometi on saabunud aeg oksakäärid kätte võtta ja aeda korrastama minna. Et me oskamatu tegutsemisega taimedele liiga ei teeks, meenutame, mida Võiste puukooli pidajad Raili ja Hardo Kers Maa Elu lugejaile soovitanud on.
Soovitusi viljapuude lõikamiseks
Viljapuude lõikamisest valmib igal kevadtalvel kümneid artikleid ja saateid, aga ikka on küllaga neid, kes ise oma puid hooldama minna ei julge. Ja kes arvavad end oskavat, neist paljud teevad puule hoopis karuteene.
„Kõik puud on isemoodi. Küll ja küll on ette tulnud, kus seisame õunapuu all ja kratsime kukalt – mida selle päästmiseks küll teha annaks,” sõnab Raili.
„Kui ei oska lõigata, jäta parem lõikamata, sest valesti lõigatud puu õigeks lõikamine on paras peavalu ja mõnikord ei saagi seda korda,” tõdeb Hardo. „Oleme mõnikord isegi ära öelnud, et ei saa puud lõigata.”
Raili ütleb, et põhiline, mida valesti tehakse: jäetakse alles justkui luukere ja viljaoksad lõigatakse maha. Krundid on väikesed, laiusesse kasvavad puud ei mahu ära ning otsustatakse puuoksad lihtsalt lühemaks lõigata. „Puud köndistatakse ja korralikke viljaoksi ei tulegi. Mõnikord paistab, et peremees on võtnud mootorsae ja teinud sellega tiiru ümber puu,” nendib ta.
Kui mõni oks liiga laiusesse kasvab, tuleb see katkestada sobiva oksa hargnemiskohast või külgmise punga pealt.
„Koolitustel on 90 protsenti inimestest mulle öelnud, et jätab oksa lõigates kontsu alles, sest ei julgeta vastu tüve lõigata ja kardetakse puule haiget teha,” räägib Raili. „Aga kontsu pealt lööb koor lahti ja putukad poevad sinna alla.”
Kui lõigata oks ära siledalt vastu tüve või suurt oksa, siis loob puu kalluse (taime lõikepinnal moodustuv haavakude) ja haav paraneb ilusti ära.
Õunapuu võra peaks lõikama seest lahtiseks, et võra sees oleks õhku ja päike paistaks kõikide okste peale. „Võra peab olema hõre. Tihedast võrast saab miljon pisikest õuna, hõredast tuhat suurt,” nimetab Raili.
Tasub arvestada sellegagi, et otse üles ja alla kasvavad oksad ei kasvata suuri õunu.