Eesti tomatid aretatakse ilmastikukindlaks

Selles Jõgeva sordiaretuse kasvuhoones käibki töö uute tomatisortide aretamise nimel. Foto: Ingrid Bender

Poest leiab kümnete tomatisortide seemneid, e-poodides on valik veelgi rikkalikum ja nii uhkustavadki aiasõbrad üksteise ees oma põneva seemnevaruga. Uute sortidega katsetada on ülitore, aga kui soovite kindla peale välja minna ja head saaki saada nii vihmasel kui ka põuasel suvel, tasub kasvatada ka Eestis aretatud sorte.

Miks? Eks ikka seepärast, et meie suved on lühikesed ning september jahe ja niiske ega lase lõunamaistel sortidel enam korralikult valmida. Nii jääme umbes kolmandikust saagist ilma. Eestis võetakse aga aretusse vaid need taimed, mis sügisjaheduseski head saaki annavad.

Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva sordiaretuse osakonna teadur Ingrid Bender räägib, et välismaistele sortidele sobivad ideaalsed tingimused, nagu meil mullu. Paraku kipub septembris ööpäevane temperatuur juba palju kõikuma, ööd on jahedad ja tihti kimbutab suur õhuniiskus. Sellistes tingimustes tekivad muidu end heast küljest näitavale välismaise sordi viljadele väiksed koorelõhed, kust haigustekitajad sisse pääsevad, ja enam kvaliteetset saaki ei saa.

„Meie sortidel koorele väikesi lõhesid ei tule,” kinnitab Bender. „Meie valime aretusmaterjaliks kõige paremad, mis ei reageeri ekstreemsetele ilmaoludele. See, mille me välja valime, ongi kohanenud meie kliimatingimustega.”

Rohkem vett ja väetist

Küll aga tuleb Eestis aretatud sorte kasvatades arvestada, et need vajavad muudega võrreldes rohkem kastmist ja väetamist.

„Eesti sordid on intensiivsordid, mis vajavad rohkelt toitu ja vett,” ütleb Bender. Kui kasvatada kohalikke sorte kõrvuti välismaistega, siis siinsed on varasema saagiga, aga selleks peabki neile andma rohkem toitu ja vett kui neile, mis alustavad hiljem ja annavad saagi aegamööda.

Juunis-juulis võiks Eesti tomatisortidele anda isegi veerandi või koguni poole võrra rohkem toitaineid. Väetamiseks on Benderi sõnutsi parimad hobuse- või veisesõnniku baasil tehtud kompostid. Paljud kasutavad kanakakagraanuleid, kuid nendega tasub ettevaatlik olla ja anda tomatitele vaid korra või kaks hooajal.

Mõnel on tavaks tomateid istutades auku visata peotäis kanakakagraanuleid. Nii võib teha, aga siis hiljem suve jooksul mitte enam graanuleid lisaks anda. Nimelt pole toitainete vahekord kanasõnnikus tomatitele kõige parem ja võib juhtuda, et taimed saavad liiga palju lämmastikku, aga teisi aineid mitte ja tekivad puudushaigused. Tomatitele sobivama koostisega kanakaka on koos adruga. Ja üks räim istutusauku on kindlasti hea mõte, kui kassid jaole ei saa.

Aru saamaks, kas taim tahab väetamist, soovitab Bender jälgida taime tippu. Nimelt toimub ladvas kiire kasv ja see näitab hästi taime olukorda. Kui latv on jõuline, on palju toitaineid, kui aga ladva lehed muutuvad kahvatuks ja peenemaks, hakkab toitaineid nappima. Kui kogu taim on tugev, jäme ja tumerohelised lehed kipuvad allapoole rulluma, tasub väetamisega tagasi tõmmata.

Kõige parem on anda väetist kastmisveega. Bender kiidab spetsiaalseid tomativäetisi, eriti mis mahekasvatuseks mõeldud. Suurepärane on ka nõgesevirts.

Külviga tasub oodata

Mõned eriti kannatamatud kasvuhooneomanikud on tomatiseemned juba mulda pannud, aga Benderi kogemus ütleb, et kütteta kasvuhoones võiks seemned külvata 20. märtsi paiku.

Taimed vajavad ettekasvatamise ajal soojust 20 kraadi ümber. „Meil Jõgeval on soe kasvuhoone taimede ettekasvatamiseks ja meie külvame 25. märtsi paiku. Kellel pole väga sooja ettekasvatuskohta, võib mõned päevad varem külvata,” soovitab Bender.

Liialt vara külvates venivad taimed välja. „Alati on parem, kui taim on istutamise ajaks pigem natuke vähem arenenud,” rõhutab Bender. „Parem, kui kasvuhoonesse istutamise ajal õisi veel pole, sest õitsev taim ei juurdu nii hästi.”

‘Terma’ ja teised õuetomatid tuleks külvata alles alates 18. aprillist, sest need saab välja istutada mai lõpus, mõnikord hiljemgi. Kui juhtub öökülm tulema, saab õuetomatitele katteloori mitmekordselt peale panna.

Eesti sordid on intensiivsordid, mis vajavad rohkelt toitu ja vett.

Peale soojuse tuleb toas ettekasvatatavatele taimedele anda valgust. Kui potis sirguvate taimede lehed hakkavad juba üksteise sisse kasvama, tasub potid laiali tõsta, et taim igast küljest valgust saaks. See säästab samuti taime välja venimast.

Benderil on koduski oma kasvuhoone, milles kasvatab oma lemmikuid – ikka Jõgeval aretatud sorte. Kindlasti on seal neli ‘Mallet’, kaks ‘Viljat’, kaks ‘Evellet’ ja mõnikord üks ‘Valve’, mis on küll poolkõrge, aga väga saagikas, ja vahel paneb ka mõne ‘Maike’. „‘Vilja’ maitseb mulle kõige rohkem, aga ‘Malle’ on alati kindla peale minek, see annab igal aastal korralikku saaki,” nimetab ta.

Mõnel aastal leiab kasvuhoones koha ka väga maitsev viinamarjatomat ‘Radana’ ja harva ‘Golden Queen’, mis on küll maitsev, aga väikese saagiga ega ole eriti haiguskindel.

Kel aga suvel alati kiire ja sooviks võimalikult vähe tööd nõudvat sorti, siis võiks sobida poolkõrge ‘Valve’ või madal ‘Maike’, millel pole vaja külgvõrseid eemaldada, piisab paari alumise äravõtmisest. ‘Valvel’ pole vaja ka latva eemaldada, sest taim lõpetab ise kasvamise kuuenda-seitsmenda viljakobara pealt.

Tomat õues

Õues võib kõrvuti ‘Termaga’ proovida kasvatada ‘Maiket’, millel on varajane saak, aga see ei ole nii pruunmädanikukindel nagu ‘Terma’.

Läinud suvel katsetati Jõgeval avamaal kuue tomatisordi kasvatamist. Kõige varem hakkas punaseid tomateid andma ‘Terma’ (26. juulil), järgmine oli ‘Roma’ (30. juulil).

„Viimase saagi korjasime 11. septembril, sest kõikidel sortidel, välja arvatud ‘Terma’, olid viljad massiliselt nakatunud tomati-pruunmädanikku ja lehed tomati-lehemädanikust kahjustatud,” räägib Bender. Ta seletab, et mõlemat haigust põhjustab kartulilt pärinev kartulilehemädanik (Phytophthora infestans), mis hakkab eriti hoogsalt arenema niiskete ilmade saabudes. ‘Terma’ ongi aretatud meie piirkonnas levivatele kartulilehemädaniku tüvedele vastupidavamaks. Tõsi, veel mitte sada protsenti vastupidavaks.

„Kui jätsime kõikide sortide rohelised viljad hoiuruumi järelvalmima, siis ‘Terma’ välja arvatud, olid kõik ikkagi nakatunud: koristuse ajal seda näha ei olnud, aga seismisel läksid viljad kõik pruuniks. ‘Terma’ viljad ainsana olid järelevalminult tarbimiseks sobivad,” ütleb Bender.

Aina saagikamaks

Praegu leiab poeletilt 12 Jõgeval aretatud tomatisordi seemneid, aga töö veel paremate sortide nimel käib aina edasi. Uutel sortidel peaks olema veelgi rikkalikum saak ja haiguskindlus, eriti hea, kui sellega koos suudetakse viljade maitsetki parandada.

Nii valitakse aretusse vaid rikkaliku saagiga taimed, vähemalt ühel vanemal peaks olema hea maitse, kindlasti on oluline haiguskindlus, viljatipumädanikule ja lõhenemisele vastuvõtlikke taimi aretusse ei võeta. Kui tahetakse aretada suure viljaga sorti, peaks üks vanematest olema suure viljaga, loetleb Bender.

Esmalt tehakse ristamine ja järgmisel aastal külvatakse esimese põlvkonna seemned. Selles põlvkonnas on kõik taimed ühesugused, aga sealt aasta edasi tulevad seemnest juba täiesti erinevad taimed – mõned sarnanevad vanematega, teised on kas paremad või kehvemad vanematest.

Nüüd valitakse paremate seast välja need, millega edasi katsetada. Umbes seitsme aasta pärast saab selgeks, kas töö tulemusel õnnestub saada sort, mille näitajad on esialgsetest sortidest paremad.

Kui Jõgeval on umbes kümme aastat kestnud töö tulemusel uue tomatiga rahule jäädud, siis saadetakse see katsetamiseks välismaale. Tomat peab läbima riiklikud katsed Tšehhis või Poolas. Kontrollitakse, kas sort on ühtlane, stabiilne ja püsiv. Kui katsete tulemused on positiivsed, siis mõeldakse Jõgeval sordile nimi ning võibki seemet paljundama ja müüma hakata.

Viimane uus sort tuli Jõgevalt välja 2015. aastal: ‘Evelle’ on ‘Mallest’ pisut parem. On varajasem, suurema saagiga ja haiguskindlam, aga vili pisut väiksem ja võib-olla maitselt jääb ehk pisut alla.

Praegu ükski Jõgeval aretatav sort välismaal katsetamisel pole, aga tõenäoliselt tänavu sügisel saadetakse. „Meil on üks hea asi silmapiiril, aga tahame veel sel aastal siin kinnitust saada, et see on tõepoolest see, mida seni näidanud on. Siis sügisel saadame,” räägib Bender.

Pane tähele

•       Eesti tomatisordid vajavad rohkem kastmist ja väetamist.
•       Taime latv annab märku, kas taim vajab väetamist.
•       Kanakakagraanulitega väetamisel tasub ettevaatlik olla.
•       Parim väetis on hobusesõnnikukompost.
•       Suurepärane toitaineallikas on nõgesevirts.
•       Kütteta kasvuhoone tarbeks tasub tomatiseeme külvata 20. märtsi paiku.
•       Õuetomati seeme pange mulda 18. aprilli paiku.