Ilmatark: Aastaaegade kütkes

Päevane päike ja lume sulamine toob kevade aina lähemale. FOTO: Lilli Tölp/pärnu Postimees Foto: Lilli Tölp/Pärnu Postimees

Veel on talv, aga vist mitte kauaks, sest lume sulamise aeg muudkui kestab – see on märgiks tegelikult kevadtalvest ehk et aastaaeg vahetub. Hakatakse tasapisi veelgi meeldivamale (oleneb, kui kõle) kevadele mõtlema. Aga miks on üldse sügis ja talv külmem kui suvi? Püüan lühidalt ja väga lihtsalt seda selgitada.

Esimese asjana tuleb meelde aasta­aegade vaheldumine ja kliima. Kliimast vaid niipalju, et see, millised on aastaajad (kas kuiv ja niiske, üks, neli või kaheksa aastaaega jne) oleneb geograafilisest asukohast. Eesti on 60. pl lähedal, kus üsna palju mõju avaldab Euraasia manner – sellises parasvöötme jahedas osas olemine tähendab, et meil on kuni 8 aasta­aega, millest neli on selgesti eristuvad võrreldes näiteks Iirimaaga, kus kliima on ookeani mõjul märksa merelisem.

Millest aastaajad tekivad/sõltuvad? Eks ikka Maa pöörlemistelje kaldest orbiidi tasapinna suhtes, sest sel juhul muutub poolkeradel päikesekiirguse langemisnurk olenevalt asukohast orbiidil ümber Päikese. See ei muutuks, kui telg ei oleks orbiidi tasapinna suhtes kallutatud. Sellest järeldub, et aastaajad saavad olla vaid neil planeetidel, mille pöörlemistelg on suuremal või vähemal määral kaldu orbiidi tasapinna (ekliptika) suhtes.

Niisiis on teatud orbiidi punktides Maa põhjapoolkera rohkem Päikese poole suunatud (seda võib ette kujutada nagu kevadist künka lõunanõlva, mis saab rohkem päikest, nii et lumi sulab kiiremini) ja päikesekiirguse langemisnurk on suurem, mistõttu põhjapoolkera saab rohkem energiat (soojust) kui lõunapoolkera. Selline aeg on põhjapoolkeral märtsist septembrini, täpsemalt kevadisest võrdpäevsusest sügisese võrdpäevsuseni. Ülejäänud kuudel on Päikese poole rohkem suunatud lõunapoolkera, mida võib siis teatud mõttes võrrelda künka päikeselisema lõunanõlvaga, saades rohkem soojust. Põhjapoolkera on samal ajal justkui künka põhjanõlva rollis, saades vähem päikesekiirgust ja jahtudes seetõttu.

Vahel räägitakse Maa orbiidi ekstsentrilisuse muutustest (see tähendab muutust perioodiliselt suhteliselt ringikujulisest olekust ovaalsemaks ja tagasi), mis peaks mõjutama samuti aastaaegu.

Lisaks astronoomilistele teguritele tuleb arvesse võtta ka näiteks erinevusi tsirkulatsioonis (üldises õhuringluses), mis põhjustab siiski peamiselt aastatevahelisi muutusi, näiteks seda, miks mõni talv on soojem kui teine. Nii ongi, et ehkki ühiskonnas räägitakse pigem astronoomilistest ja kalendaarsetest aastaaegadest, valitsevad looduses hoopiski klimaatilised ja fenoloogilised aastaajad, mis põhinevad vastavalt ilmastikul ja looduse arengu märkidel.

Veebruar on toonud soojarekordeid. Samas vabariigi aastapäev oli udune ja oodatust jahedam: kuni 4 kraadi 8 kraadi asemel, ehkki see on oluliselt parem kui näiteks –10 kraadi, mis mõnel aastal on pillimeestel „nööbi kinni pannud”. Kuigi tänaseni on valitsenud kevadhõngulised ilmad, tuleb nüüd paar talvise temperatuuriga päeva, nagu juhtus 20.02. paiku. See on siiski mööduv, nii et pärast seda jätkub 1…5 kraadi (öösiti võib ajuti kuni –5 kraadi olla). Näib, et üldjoontes kogu märts tuleb selline.