Ajatatud maikellukesed ja oksad vaasis toovad kevade lähemale

Maikellukesed on küll armsad, kuid asjatundja ütleks selle poti kohta ilmselt, et ajatusmaterjal või -tingimused polnud õiged. Lehed on väga väikesed ja ühel taimel näeme ennakõidumist: avanesid ainult alumised kellukad, ülemised tõmbusid enne seda pruuniks.

FOTO: Erakogu

Lillepoest võib talvel avastada poti ammu enne õiget aega õitsvate maikellukestega. Taimed on õrnukesed, aga lõhnavad magusalt nagu ikka.

Ajatatud maikellukesed on üsna kallid: nelja taimekesega pott, mille endale koju tõin, maksis 5.50. Piibelehe ajatamine ei ole väga keeruline, aga sellega on siiski rohkem tööd kui risoomijupi lillepotti pistmine. Seepärast ei maksa imeks panna ei hinda ega ka seda, et Eestis praegu vist ei kasvatatagi maikellukese ehk piibelehe ajatuspungi.

Looduslikult kogu põhjapoolkeral levinud harilikul maikellukesel (Convallaria majalis) on õievarrel reas 7–9 kellukat. Maikellukesel on ka sorte: ‘Plena’ on topeltõitega, ‘Rosea’ on roosakate õitega; suureõielise ‘Grandiflora’ taime kõrgus on 25–35 cm, lehe laius 6–8 cm, kellukeste läbimõõt 1–1,2 cm ja neid võib ühel taimel olla 10–15 ja rohkemgi. Valgekirjulehine on ‘Striata’, sordi ‘Hofheim’ leheserv on kollakas. Ajatatud maikellukestel on kellukesi u 12 – kõige suuremaid sorte ei eelistata, kuna need võivad ka kergemini lamanduda.

1950–1960ndatel oli mai­kelluke meil talvel kõige tähtsam ajatuslill. Kui kellelgi on plaanis maikellukestega taas tõsiselt tegelema hakata, siis tasub antikvariaadist soetada lillekasvataja Olev Joonase 1995. aastal ilmunud raamat „Lilled”, kus teiste lõike- ja potilillede kõrval on hästi põhjalikult käsitletud ka maikellukese ajatuspungade agrotehnikat ja ajatamist. Ajatatud taimede tootjale on täpsus tähtis, sest kõik taimed tuleb ju õigel ajal õitsema saada ja need peavad ideaalis ühtemoodi arenema. Ajatuskõlblikke pungi kasvatatakse pungadega risoomitükkidest e istutuspungadest hästi umbrohupuhtana hoitud istandikus.

Jõulu- ja lihavõttelilled ning uhked lauakaunistused

Õiged ajatuspungad on Olev Joonase raamatu järgi „kolmeaastased, enam-vähem sirged, tömbima ülaosaga, ülemises kolmandikus kergelt paksenenud ja kolme eluaasta lehestikuarmi reaga pungakaelal”. Ekstraklassi ajatuspunga läbimõõt on üle 7,5 mm ja selle juurestiku pikkus üle 16 cm. Sügisel kaevatakse risoomid aiahargiga üles ja juurtega ajatuspungad lõigatakse noaga lahti. Istikud pakitakse kimpudesse, kaetakse niiske turbaga ja pannakse hoidlasse 0–2 kraadi juurde ajatamiseni hoiule. Pungi sorteerides eraldatakse teistest kogukamad ja natuke viltuse kujuga pungad, sest need kalduvad ennakõiduma: piibelehe õievarre alumised kellukesed hakkavad sel juhul enne õitsema, kui ülemised kellukesed jõuavad välja areneda.

Pidage meeles, et ajatuspung on tömbi, mitte terava otsaga ja juurtega pungadel ei tohi lasta ära kuivada.

Maikelluke on Soome rahvuslill ning seal on ajatatud piibelehed olulised jõulutaimed, neid veetakse sisse Saksamaalt ja Hollandist. Maikelluke sümboliseerib kevadet, uut elu, ka Kristuse tulekut ja adventi.

Virve Roosti raamatu „Legende ja pärimusi” järgi on maikellukesed vanade germaanlaste juures pühendatud kiirgavate koidikute ja tõusva päikese jumalannale Ostarale, kelle auks süüdati kevadel lõkkeid. Hiljem seostati maikellukest legendides Neitsi Maarjaga – maikelluke olevat tekkinud jumalaema pisaratest, mis ta valas ristilöödud poja pärast.

Inglismaal tehti maikellukese õitest närvide tugevdamiseks ja peavalu vastu vesitõmmist ehk kuldvett (aqua aurea).

Eriti elegantseid talviseid pidulaudu on seal aga juba kuninganna Victoria ajast ehitud lillekoonustega, kus piibelehed kasvavad välja justkui samblakünkast. Kuningliku aiandusseltsi Wisley aias on niisuguste koonuste loomiseks kasutatud nt sorti ‘Fortin’s Giant’, kuna selle tugevad lehed varjavad hästi ära aiavõrgust kokku keeratud koonuse. 45 cm kõrguse koonuse sisse saab istutada u 150 ajatuspunga. Selleks vooderdatakse tagurpidi keeratud koonus 2,5 cm paksuse turbasambla kihiga ja istutatakse pungad samblasse, nii et igast võrgusilmast vaatab välja üks pungatipp. Pungade juured kaetakse kompostiga. Kui koonus on täis istutatud, siis kaetakse ka selle põhi samblaga ja toestatakse võrguga. Enne ajatamist hoitakse ajatuspungi 2–3 nädalat kilekotiga külmkapis.

Kuidas natuke lihtsamalt alustada?

Niisugused koonused ajatatakse õitsema kasvuhoones 18–21 kraadi juures, öösel on jahedam, aga mitte alla 13 kraadi. Koonust tuleb iga päev kasta ja piserdada, sest kasvusubstraat peab niiske püsima, kord nädalas saavad taimed vedelväetist. Alguses on koonus kaetud pappkarbiga, et taimed pimeduses paremini pikkusesse veniksid. Karbi võib eemaldada, kui lehtede vahelt ilmuvad nähtavale õisikuvarred. Õitel oleks hea lasta välja areneda jahedamas ruumis. Täisõites taimed püsivad kauem ilusad 10–12 kraadi juures. Kui piibelehekoonus on ära õitsenud, siis hoitakse ajatuspungi kevadeni jahedas hästi õhustatud ruumis ja istutatakse siis tagasi peenrasse.

Piibelehed kasvavad paljudel aias poolvarjulises või varjulises lillepeenras. Kui see peenar on liiga tihedalt täis kasvanud, jääb õitsemine viletsamaks. Seega tuleks peenart nagunii harvendada ja kui see töö pehmemal sügisel novembris ette võtta, leiate välja kaevatud risoomidelt loodetavasti pisut ka paslikke ajatuspungi, mida polegi siis vahepeal enam tarvis keldrisse hoiule panna. Oma tarbeks katsetades pole ka tähtis, et kõik ajatustaimed ühtmoodi arenevad.

Enne puult või põõsalt oksa lõikamist uurige, kas seal ikka on pungi, õiepungad on tavaliselt suuremad kui lehepungad.

Pidage meeles, et ajatuspung on tömbi, mitte terava otsaga ja juurtega pungadel ei tohi lasta ära kuivada. Kui tahate jõuluks õitsvaid maikellukesi, pange juurtega pungad ööseks sooja 30–35kraadisesse vette. Sellist virgutust on tarvis varajasel ajatamisel detsembris ja jaanuaris. Kui see tegemata jääb, siis arenevad küll õievarred, aga lehed jäävad pisikeseks. Siis pange istikud pottidesse nt turba ja liiva segusse kasvama. Istutamisest õitsemiseni peaks kuluma 25–30 päeva. Algul katke potid paberkoti, musta kile vms-ga, temperatuur võiks olla 22 kraadi. Kui õisikuvarred on nähtavale ilmunud, pange maikellukeste pott aknalauale, kus on valge ja loodetavasti ka jahedam.

Kui tahate õitsvaid mai­kellukesi näha märtsis-aprillis, on ajatusperiood u 20 päeva. Septembris-oktoobris välja kaevatud ajatuspungadele on siis aga tarvis keldrit vm kohta, kus neid niiskes liivas või turbas 2–5 kraadi juures pottidesse istutamise ja tuppa toomiseni hoida.

Okstega on veel lihtsam

Lihavõtteks on kõik ajatanud kaseoksi ja toonud vaasi urbadega pajuoksi. Lihavõtted on tänavu veel kaugel, aga juba nädalaga ehk siis naistepäevaks peaks õitsema saama meelitada forsüütia. Ruttu saab õitsema ka sarapuu ja lepa isasurvad. Oma aiast võib vaasi tuua väikese mandlipuu, näsiniine ja kirss-kontpuu oksi, millel kulub vaasis puhkemiseks samuti u nädal. Natuke kauem, u kaks nädalat võtab see aega harilikul vahtral, harilikul lodjapuul, harilikul kuslapuul, kontpuudel. Kui raatsite, siis võib ajatada ka kirsi-, kreegi- ja ploomipuuoksi. Varsti hakkate õunapuid lõikama, õuna-, pirni- ja viirpuul kulub puhkemiseni u neli nädalat.

Veebruaris võtab ajatamine rohkem aega kui märtsis: mida lähemal on õitsemine looduses, seda rutem näete õisi ka toas.

Enne puult või põõsalt oksa lõikamist uurige, kas seal ikka on pungi, õiepungad on tavaliselt suuremad kui lehepungad. Lõigatav oks võiks olla vähemalt 30 cm pikkune, toitaineid on seal siis rohkem ja oks säilitab ka paremini niiskust. Katsuge oksi alati lõigati nii, et teie tegu ei rikuks puu või põõsa välimust. Aiakääride või terava noaga lõigake oks maha harunemiskohalt, lõige tehke risti oksa pinnaga, siis on lõikekoht võimalikult pisike.

Oksi on hea lõigata sulailmaga. Tuppa toodud oksad võib mõneks tunniks jätta niiskesse ajalehte keeratult esikusse, et pungad saaksid niiskust koguda. Vesi võiks vaasis olla u 30kraadine. Enne vaasi panekut tehke okstele uus libamisi lõige, nii et imamispind oleks võimalikult suur. Vett ei pea vaasis väga palju olema, piisab, kui see katab lõikepinnad u 5 cm kõrguselt.

Soojas puhkevad pungad kiiremini, aga jahedas toas ­(18–20 kraadi) püsivad ajatatud oksad kauem ilusad. Kui õied on puhkenud, võib vaasi viia ööseks esikusse vm jahedasse ruumi. Arvestage, et aknalaual võib ere päike arenevatele pungadele liiga teha. Hästi soojas ja kuiva õhuga ruumis närtsivad oksad ruttu, eriti viljapuude oksad, kus on palju õiepungasid. Kuiva õhu korral tuleks oksi piserdada. Paar korda nädalas vahetage vaasis vett ja uuendage okste lõikepindu. Vaasivette on lisatud veidi suhkrut, sidrunhapet jms. Kui on huvi, katsetage karastusjoogiga Sprite – oksad peaksid selles kauem ilusad püsima.

Populaarne

Tagasi üles