Piimatootjad veavad söödaga kevadeni välja

Sööda jagamisel käib praegu väga täpne arvestus.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kuigi nii pingsalt pole piimatootjad aastaid pidanud loomade talvesöödavaru jälgima, kinnitavad nad kui ühest suust, et kevadeni veavad välja.

Järvamaal piima tootva Estonia OÜ juhatuse liige Ain Aasa räägib, et nii kriitilise piiri peal pole ta loomade söödavaruga küll harjunud talvel elama kui tänavu, kuid kevadet ka veel ei oota. „Pole ju kevadkuugi veel, mis ma selle ootamisega ennast veel ärevamaks ajan. Juuni alguseni vean söödaga vast välja. Jah, kitsas on, kuid siis peaks hakkama ometi saama juba ette niita,” lausub ta.

Söödajagamine grammiga kaalutud

Kuigi söödavaru hoiab rahutuse hinges, tuleb Aasa sõnutsi kõike võtta rahulikult. „Muretsemisega olukorda kergemaks ei tee. Tuleb talitada laoseisu arvestades ja laosesis oli juba talvesse minnes kitsas. Nii käib sööda jagamisel siiani väga täpne arvestus.”

Niisuguse olukorra juures tuleb hoopis rõõmustada, et piimatoodang pole hullusti kukkunud. „Langenud piimatoodang muidugi on, see on paratamatu, kuid loodame, et lehmad meil näljas pole. Rohkema jõusöödapõhise söötmisega oleme suurema toodangulanguse ära hoidnud.”

Positiivse ellusuhtumisega tuntud Aasa märgib, et nemad rõõmustavad hoopis, et pole pidanud lisasööta juurde ostma. „Seni, kuni oma söödaga hakkama saame, hoiame ka piima omahinna normaalsena,” lisab ta.

See on tähtis, kuna piimahind pole tänavu talvel muutunud. Murenooti ei taha Aasa siingi välja anda, sest kurtmine piimahinda ei muuda. „Piimahinnagi suhtes oleme ju üle elanud märksa hullemaid talveaegu. Virisemine ei aita. Seni, kuni piimahinnal on 3 ees, tuleb hakkama saada.”

Palju tähtsam on säilitada väärtuslik piimakari ja seda Estonia OÜ püüab teha. „Piimakarja vähendamisele me ei mõtle,” kinnitab Aasa.

Järvamaal Sargveres piima tootva põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa ei varja, et ootab kevadet. Täpsemalt kiiret rohukasvu, et saaks mai keskpaigast lehmad karjamaale saata. Just silovaru pole tänavu selline nagu varem, kuid ta usub, et kuidagi veetakse välja. Uusmaal on toita 1300pealine kari, neist 500 lüpsilehmad.

Nii nagu ta ütles sügisel, kinnitab ka nüüd, et tegutseb põhimõttel – endal tuleb hakkama saada. „Söödame loomi nii, et puudu ei tule, kuid üle ka ei jää. Juurde kuskilt osta pole, kui müüaksegi, siis kvaliteet ja hind on säärane, et piimatootmisel kaob igasugune mõte. Nii on meid pikalt koolitatud, et abi naljalt kelleltki loota pole,” kõneleb üle 30aastase kogemusega põllumajandusjuht.

Tänavu päästab heina koha pealt natuke eelmiste aastate varu.

Paratamatusena võtab Uusmaa piimatoodangu langust. „Hea, et teravili omast käest võtta. Sellega on saanud natuke kompenseerida sööda puudujääki, juurde olen ostnud ka sojakooki.

Selle võrra on jälle piima omahind kallim. Kui mõelda, mis hinnaga oleks saanud müüa sel aastal teravilja, siis...” jätab mees lause lõpetamata. Rehmab vaid käega. „Tuleb rõõmustada, et suudan nii majandada, et loomade arvu vähendama ei pea,” lausub ta.

Kui piimapulbri hind on kuuldavasti juba tõusnud, siis toorpiima kokkuostu­hinnas see küll veel ei kajastu.

Ent mehele jääb mõistmatuks, kuidas just sel talvel piimahind tõusnud pole. „Kui piimapulbri hind on kuuldavasti juba tõusnud, siis toorpiima kokkuostuhinnas see küll veel ei kajastu. Loota ju oli, et söödad kehvad ja vahest piimahind siis kompenseerib põllumehe muret, aga millegipärast on hind sel talvel hoopis muutumatu,” sõnab ta.

Türi vallas Karjakülas piimakarja kasvatav Takkasaare talu peremees Arvo Kuutok kevadet pikisilmi ei oota. Sööta peaks tal üle sajapealisele karjale jaguma. „Natuke kombineerida on tänavu muidugi tulnud, aga peaksime mai lõpuni hakkama saama, siis loodame loomad juba karjamaale lasta,” sõnab ta.

Kuna selle loomadele arvu juures enam esivanemate kombel metsast kuuseoksi ette lõigata ei jõuaks ja laudakatusedki pole enam õlgedest, tuleb lihtsalt osata olemasolevaga majandada.

Põhk päästab

„Sügisel oli näha, et heina võib natuke puudu jääda. Rullisime ära kogu hernepõhu, mis on parema väärtusega kui odrapõhk. Loomade kuivainevajadus tuleb katta, kasvõi põhuga. Ka siloga on nii, et kui varem said kõik loomad seda piisavalt, siis tänavu talvel saavad mullikad vaheldumisi põhuga,” selgitab ta.

Muud lisasööta nad juurde ei osta, üksnes soola ja mineraale. Ärimehena teab 2005. aastal aasta põllumehe tiitliga pärjatud Kuutok, et piima omahinda ei saa kallimaks tõsta, siis pole mõtet piima toota. Tänavuse talve juures tundub mehele omapärane seegi, et piimahind pole tõusnud. „Varem talvel hind ikka tõusis, tänavu veel söötagi vähem, kuid tänavu kohe mitte üldse. Ega see nagu kivisse raiutud piimahind rõõmsaks ei tee. Hind võiks parem olla. Praegune kasum võiks normaalselt elamiseks ja investeerimiseks suurem olla.”

Tagasi üles