Töökoha puudus innustab täiskasvanut õppima

Metsandus­erialadel makstav palk soosib selle eriala õppimist ja Luua metsanduskoolis on omajagu kursusi, mida pakutakse ka tööl käivale inimesele.

FOTO: Margus Ansu/Postimees

Kevade saabudes suureneb tööjõuvajadus maapiirkondades, otsitakse peamiselt oskustöölisi ja kui sobiv kandidaat olemas, ollakse valmis teda ise välja koolitama. Töötukassagi üritab järjest enam inimesi end täiendama või täiesti uut ala õppima suunata.

Maale tööle otsitakse inimesi väga erinevatelt elualadelt, lihttöölistest tippspetsialistideni välja.

„Tõesti, tööjõuvajadus on praegu päris suur,” tõdeb Eesti Töötukassa Jõgevamaa osakonnajuhataja Liina Võsaste. „Tavapäraselt suureneb kevadel tööjõuvajadus veelgi, sest otsitakse hooajatöölisi. Otsivad nii põllumajandusettevõtted, aga meie piirkonnas vajab paljusid hooajatöölisi ka näiteks Põltsamaa Felix.”

Töötukassa Valgamaa osakonnajuhataja Merike Metsavas toob välja, et kõige enam otsitakse oskustöötajaid puidu-, tekstiili- ja metallitööstuses, samuti metsa- ja põllumajanduses ning loomakasvatuses.

Võrumaa osakonna juht Ene Kerge lisab, et nii nagu mujalgi Eestis on probleeme haridus- ja meditsiinivaldkonna spetsialistide leidmisega.

Üha rohkem tööandjaid on valmis töötajaid kohapeal välja õpetama. Neil on hädasti vaja inimest, kes tahab teha tööd.

Küsimusele, milliseid ametikohti on kõige keerulisem täita, kostab Võsaste vastuseks, et kõiki spetsialisti kohti. Aga ka lihttöölisi on raske leida, sest maal mängib tähtsat rolli asukoht – töö võib sobida, aga asukoht mitte.

Üldlevinud on arvamus, et maale ei leia töölisi, sest palgad on väikesed.

„Eks see mõnevõrra tõsi on, et palgad on madalamad kui suurtes kohtades,” tõdeb Võsaste. „Samas oleme julgustanud inimesi tööandjatega läbi rääkima. Päris palju eeldatakse, et seal on sellised töötingimused ja tasu. Meie soovitame tööandjaga arutada, millised on teie oskused ja kuivõrd need tööandja ootustega kokku lähevad. Tihtipeale on tööandja öelnud, et räägib inimesega, kui palju ta oskab, palju juurde on vaja õppida ja kaua selleks aega kulub. Sellest palk oleneb.”

Õpib töö käigus

Parema palgaga töökohad on metsandussektoris, aga ka põllumajanduses. „Lihtsalt töö võib füüsiliselt raske olla. Kui aga jääb oskuste taha, siis suuname inimese õppima,” ütleb Võsaste.

Üha rohkem tööandjaid on valmis töötajaid kohapeal välja õpetama. „Neil on hädasti vaja inimest, kes tahab teha tööd,” sõnab Metsavas.

Tööpraktika käigus õpibki inimene otse ettevõttes. Töölepingut veel ei sõlmita, töötukassa maksab juhendajale tasu ja töötaja saab stipendiumi. „Inimene ei jää tööst kõrvale sellepärast, et ei oska, vaid saab õppida ja hiljem tööle. Näiteks metsanduses kasutatakse seda varianti sageli,” räägib Võsaste.

Metsanduserialade õppel teeb Jõgeva töötukassa koostööd Luua metsanduskooliga ja sealsed kursused on nõutud, alles hiljuti avati soovijate rohkuse tõttu planeeritud ühe grupi asemel kaks. „Luual on omajagu kursusi, mida pakutakse ka tööl käivale inimesele,” räägib Võsaste.

Täiskasvanud lähevad õppima nii oma seniste oskuste täiendamiseks kui ka elus kannapööret tehes. „Hea meel on, et saame sellist õppimist toetada ja stipendiumi maksta,” tõdeb Võsaste.

Töötukassa vahendusel õppima minemiseks ei pea olema töötu. Õppima võib minna seepärast, et senine töö enam ei sobi, aga tihtipeale on ümberõppimise taga inimese terviseprobleemid.

„Kindlasti tasub tulla karjäärinõustajaga rääkima, millised võimalused on,” soovitab Võsaste. „Praktika on näidanud, et inimene ei oska mõeldagi, millist tööd ta teha võiks, ja karjäärinõustaja on aidanud leida täiesti uusi valdkondi, mis võiksid sobida. Tasub tulla karjäärinõustaja juurde uurima, kas kuulutakse sihtrühma ja soovitud eriala on selline, mille õppimist töötukassa toetab.”

Tasub tulla karjäärinõustaja juurde uurima, kas kuulutakse sihtrühma ja soovitud eriala on selline, mille õppimist töötukassa toetab.

Kerge räägib, et Võrumaal on viimastel aastatel märgata töötukassa abil ettevõtlusega alustada soovijate arvu tõusu. Üheks põhjuseks toovad alustavad ettevõtjad välja, et sobiliku töökoha puudumine sunnib neid tegutsema iseenda tööandjana.

Seoses plaaniga alustada ettevõtluses on väga palju koolitussoove turundusvaldkonnas: kodulehe loomine, sotsiaalmeedia reklaam, e-kaubandus turunduses, turundamine Facebookis ja Instagramis ja teised sarnased koolitused.

Populaarsemate koolitustena nimetab Kerge veel mesindust ja taimekasvatust, et turismisektoris saaks ära kasutada herbaatikateadmisi. „Maapiirkonnas elavad inimesed on kõige enam läbinud koolitusi raietöölise, traktoristi, veoautojuhi ja palkmajade ehituse erialal. Järjest enam hakatakse ise ettevõtjaks loomakasvatuse, metsanduse ja mesinduse valdkonnas,” loetleb ta.

Miks tööd ei leia

Tihtipeale on nii, et külas on küllalt töötuid, samas tööandja otsib tikutulega töölisi taga. Miks neid kokku viia ei saa?

Tihti ei sobi tööaeg, sest palju pakutakse vahetustega tööd, samuti on takistuseks oskuste puudumine ja inimese soovimatus õppida.

Väga sage põhjus on tervis. „Sa võid ju töökoha kõrval elada, aga ei suudaks seda tööd teha. Jõgevamaal on töötutest ligi 45 protsenti vähenenud töövõimega inimesi,” ütleb Võsaste.

„Kahjuks peab nentima, et paljud on pikki aastaid rasket tööd teinud ning nüüd haiged ja vähenenud töövõimega,” kinnitab ka Metsavas. „Loomulikult on alkoholismigi palju. Tööandja ei saa seda lubada, et ühel päeval tuleb inimene tööle ja teisel mitte. Kurb, aga seda on tööandjad kogenud ja osaliselt sellepärast nad peavadki Läti poole vaatama.”

Tagasi üles