Töötajate puuduses ettevõtjad ootavad lätlasi tööle

Mullu septembris Valkas toimunud töömess, kus oma tööpakkumistega olid väljas Eesti ettevõtted, tõi kohaliku kultuurimaja huvilisi täis.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Kuna Lätis on palgad veelgi madalamad kui meie lõunapoolsetes maakondades, otsib üha enam lätlasi endale Eestist töökohta ja siinsete soodsamate tingimuste nimel ollakse valmis rohkem pingutama kui nii mõnigi kohalik.

„Meie eripära on, et siin piirkonnas otsivad tööd nii eestlased kui ka lätlased, täpselt samuti vaatavad tööandjad mõlema riigi poole,” räägib Eesti Töötukassa Valgamaa osakonna juhataja Merike Metsavas. „Meie tööandjad väga ootavad lätlasi siia tööle ja lätlaste huvi Eestis tööd leida on samuti väga suur.”

Ligi 500 lätlast

Lätlasi on valmis oma meeskonda värbama enamik Valgamaa tööandjatest, kelle juures ei ole vajalik riigikeele oskus klientidega suhtlemisel. Nii ongi praegu tavapärane, et Valga-, aga ka Võrumaa ettevõtete töötajate seas on kõrvuti eestlastega ametis lätlased.

Metsavase sõnutsi töötab Valka piirkonna elanikest Eestis hinnanguliselt ligi 500. „Kuna Eestis on paremad palgad, siis on lätlased nõus siia tulema ja pingutama,” ütleb ta ja lisab, et tööandjad on läinud järjest paindlikumaks ja nõuded uutele töötajatele pole enam nii ranged, näiteks keeleoskuse osas. Kui on tubli töömees, siis vahet ei ole, mis keeles suhtleb.

Järjest enam tööandjaid paneb käima oma transpordi. „Tulevad siia Valka ja võtavad inimesed nii Eesti kui ka Läti poolelt peale ja sõidutavad tööle,” räägib Metsavas. Nii toimivad lisaks Valgamaa tööandjaile Võrumaa ettevõtted, kes käivad Valgast inimesi tööle transportimas.

Töötukassa Võrumaa osakonna juhataja Ene Kerge ütleb, et Võrumaal töötavad lätlased enamasti lihttöödel. „Ettevõtjad palkavad lätlasi sund­olukorras – ei ole teist valikut. Lätlased on nõus töötama miinimumpalgaga, meie inimesed enam mitte,” sõnab ta.

Ettevõtjad palkavad lätlasi enamasti sundolukorras – ei ole teist valikut. Lätlased on nõus töötama miinimumpalgaga, meie inimesed enam mitte.

Lätlased saavad tööd otsida Eesti Töötukassa vahendusel, sest kuulume koos Euroopa Liitu. Täpsemalt, nad võivad end tööotsijana kirja panna, aga mitte töötuna ja siit töötukindlustushüvitist saada. Nutikamad on siingi lahenduse leidnud ja end Eestisse sisse kirjutanud. Aastaga kolib Eestisse elama ja tööle mitusada lätlast. Valga linnas on sissekirjutusega Läti kodanike arv viimasel seitsmel aastal kahekordistunud. Nii saavadki nad siinset kõrgemat palka, peretoetusi, töökaotuse korral töötukassalt hüvitist ja omavalitsuselt toimetulekutoetust. Ehk nagu eestlased Soomes.

Tööandjad vaatavad Ukraina poole

Paraku ei piisa lõunanaabritest meie tööjõupuuduse leevendamiseks. „Kurb nentida, aga järjest enam tuleb tööandjaid siia meie juurde uurima, kuidas kolmandatest riikidest töölisi leida, sest nad pole suutnud ei Eestist ega Lätist endale töölisi leida,” tõdeb Metsavas.

Tööandjad on sunnitud ettevõtte töös hoidmiseks pöörduma kolmandate riikide kodanike poole. Lisaks ehituse ja metsanduse ettevõtetele vajavad ukrainlaste palkamist näiteks loomakasvatus ja puidutööstus.

Peaasjalikult vaatavadki tööandjad Ukraina poole. Otseselt meie töötukassa Ukraina tööjõudu vahendada ei saa, küll aga tööandjaile nõu jagada, kust vajalikku infot hankida.

„Minu isiklik arvamus on, et me peaks eelkõige enda inimestele tööd suutma anda, seejärel vaatama ringi lätlaste ja ukrainlaste hulgas,” ütleb Kerge. „Olen kuulnud, kuidas tööandja ütleb etteheitvalt, et Võrust ei saagi enam töötajaid, peabki ukrainlasi värbama. Usun aga, et natukenegi konkurentsivõimelisemat palka makstes on ka kohapealsete inimeste seast valida sobilikke töötajaid.”

Miks ikkagi ei leia tööandjad kohapealt inimesi, pole ju Eestist töötud veel kadunud? „Ju siis meie inimestele ei sobi need tingimused, mida pakutakse,” nendib Metsavas. „On ju loomakasvatuses öötöö, mis ei sobi väikeste lastega vanematele. Kindlasti peab maal olema oma transport, kui juhiluba pole, on raske öötööl käia. Lisaks pole ju karjaku ja lüpsja töö noorte seas populaarne, vähe on neid, kes unistavad kooli lõpetades, et lähevad nüüd farmi tööle.”

Populaarne

Tagasi üles