Varakevadised loodusravimid turgutavad tervist

Vahtral mahl juba jookseb.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Esimesed kevade märgid ei lase end kaua oodata: juba kaks nädalat tagasi jooksis vahtramahla. Mahl hakkab jooksma varakevadel, kui öösel on külmakraadid, aga päeval paistab päike. Siis on võimalus saada kristallselget magusat vahtramahla.

Eestis kasvava vahtra mahlas on umbes 3,5 protsenti suhkrut, Kanada vahtras 7 protsenti ja sellest tehakse kuulsat vahtrasiirupit.

Olen ka oma vahtramahlast siirupit teinud. Kui keeta ei viitsi, olen vahel jätnud nõu päikese kätte seisma ja pannud peale marli või tiheda võrgu. Päikese käes vesi aurab ja järele jääb siirup. Seda küll suures koguses ei tee, aga väikese purgitäie saab ikka. Mahl ise on väärtuslik ilma siirupiks tegematagi − oligosahhariidid toidavad meie soolestikus elavaid häid baktereid, parandades seedimist ja immuunsüsteemi. Mangaan toetab ensüümide tööd, tsink takistab ateroskleroosi süvenemist, on vajalik kilpnäärmele ja kasvuhormoonidele, parandab meeste eesnäärme tervist.

Vahtramahl sobib kevadiseks puhastuskuuriks ja lihtsalt maitsvaks joogiks, sealhulgas lisandina smuutide ja mahlajookide sisse.

Vahtramahl sobib kevadiseks puhastuskuuriks ja lihtsalt maitsvaks joogiks, sealhulgas lisandina smuutide ja mahlajookide sisse.

Kogumiseks tuleb puurida puutüvesse umbes meetri kõrgusele väike auk, suruda sinna voolik või toru ja ämber alla panna. Kui mahla saab rohkem ja seda ei jaksa korraga ära juua, võib selle plastpudeliga sügavkülma panna. Nii on meid suvel palava ilmaga karastav jook ootamas. Pudeli võib täita kolmveerandini, siis jääb paisumisrumi. Vahtrasse puuritav augu läbimõõt peab kindlasti jääma alla 3 cm, et puu saaks paraneda.

Pohla- ja leesikalehed

Lund on metsas vähem ja pohlavarred on hakanud selle alt välja sulama. Pohlavarsi tasub koguda just märtsis-aprillis. Metsas jalutades võib neid lõigata kääridega, külma ilmaga annab ka murda. Kuivatatakse toatemperatuuril 20–30 kraadi juures, seejärel rabistatakse lehed varre küljest lahti ja säilitatakse paberkotis või klaaspurgus valguse eest kaitstuna. Pohlalehekeedis aitab põie- ja neerupõletiku vastu. Keeduse valmistamiseks võetakse 2 sl lehti 300 ml vee kohta, keedetakse tasasel tulel kaane all 30 min, seejärel lastakse tõmmata 45 min. Juuakse lonkshaaval päeva jooksul. Kuur kestab 7–10 päeva.

Samasuguse toimega on leesikalehed. Leesikas kasvab roomava põõsana liivasel pinnal männimetsas, lehed on väiksemad. Kevadised lehed muutuvad kahjuks mustaks ja need ei sobi. Puude all varjus võib leida aga rohelisi leesikapõõsaid, neid tasub korjata, 3–5 oksa on piisav varu ühele perele. Leesikatee pole igapäevatee, vaid seda tasub kasutada nädalase kuurina põie- ja neerupõletiku leevendamiseks.

Sookail

Sookailu varred paistavad niiskemas männimetsas või rabas lume alt välja. Sookail on mürgine taim, aga keedus väikeses koguses ravib köha. Keeta tuleb 30 min ja lasta tõmmata 40 min. Juuakse lonkshaaval 5–7 päeva järjest. Võib teha ka tinktuuri viinaga ja seda tee sisse tilgutada. Sookail on hea materjal salvide valmistamiseks külmetuse, köha, nohu ja liigesepõletiku vastu. Hautada võib hane-, sea-, karu- või taimerasvas kaane all 4–6 tundi 90 kraadi juures. Vene rahva seas tuntud kui Ledum-salv.

Kuuseokkad

Kuuseoksi saab metsast kaasa tuua, kodus tükeldada 5–10 cm tükkideks ja panna koos veega mikserisse nii, et vesi katab 10–15 cm okkaid. Mikserdada, kuni vesi värvub roheliseks. Kurnata ja juua, maitseks lisada suhkrut, mett või ksülitooli. Kes soovib, ka ingverit ja sidrunit. Kevadel võib valmistada koos vahtramahlaga. Jook annab rohkelt klorofülli, C-vitamiini (rohkem kui maikuised võrsed), mineraale, eeterlikke õlisid ja ensüüme. Varakevadisele kurnatud organismile on selline jook kosutuseks, aitab külmetushaigustest paraneda.

Islandi samblik

Männimetsa alt, kus lumi sulab, leiab Islandi samblikku ehk Islandi käokõrva, mida saab kasutada köhateeks: keeta 30 minutit ja lasta tõmmata 30 min. Keemise ajal võib lisada kibuvitsamarju, mis on limaskestadele kasulikud ja sisaldavad C-vitamiini. Sobivad ka muud marjad või mahl, mida teele lisada. Kes kibedat maitset pelgab, võib enne tee tegemist sambliku kuuma veega läbi kupatada, siis pole see nii kibe. Islandi samblik on looduslik antibiootikum, mis aitab palaviku, maokatarri, haavandite ja soolepõletike ravis. Vanasti leotati jalgu ja sõrmi Islandi sambliku keeduses, et haavad paraneksid ja nahk pehmeneks.

Populaarne

Tagasi üles