/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2008/04/11/32549t1h7c9a.jpg)
Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur ja emeriitprofessor Anne Luik, kes pälvis sel aastal teaduse elutööpreemia, kõneles Kuku raadio saates Maatund mahetootmisest.
Mahetootmise puhul talub muld paremini põuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/02/14/11787153t1h4f23.jpg)
Luik kirjeldas, et Eestis tehtavad katsed, kus võrreldakse nn tavasüsteeme, kus kasutatakse mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid võrdluses mahesüsteemidega, näitavad, et viimased on vastupidavamad taimehaigustele ja põuale.
Mahesüsteemides rikastatakse külvikorda sellega, et kasutatakse ka talviseid kattekultuure. „See tähendab, et need väljad jäävad talveks roheliseks, me hoiame elu põllul, toidame mulda ja kui see haljasmass läheb mulda, siis viib ta sinna orgaanikat juurde,” selgitas ta.
Luik lisas, et kõige paremini toimib mahedatest see süsteem, kus kasutatakse lisaks ka kompostitud lehmasõnnikut – selles mullas on elustik kõige rikkalikum ning selle struktuur on kõige parem. „Kui on põud, siis see muld on sidunud paremini vett ja taimed kannatavad vähem.”
Kui võrrelda saagikust, siis olgugi, et ka mahetootmisel on tulemused paranenud, ei konkureeri see tulemustega, mis saadakse väetiseid kasutades. Küll on aga viimasel juhul probleemiks mulla happelisus ja mullaelustiku vähenemine.
„Kui mullas on liike rohkem, siis on kätš nende vahel suurem ja ükski ei saa kontrolli alt ära minna,” on Luige sõnul väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutades tegelikult mullas taimehaiguste risk suurem.
Luik tõi näiteks ühe tootja võrdluse, et tavatootmine on nagu tippsport, mis sandistab, mahetootmine aga nagu rahvasport, mis on kestlik.
Eestis on umbes 20% maad on mahetootmise all ja kuigi Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid ehk vähem, kui mõnes teises riigis, on erinevate ainete jäägid ka meie looduses olemas. „Mis on veel kurvem, meil on juba põhjavees, sügavates kaevudes ja allikates need jäägid,” sõnas Luik.
Kuku raadio saade Maatund on järelkuulatav SIIT.