/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/02/08/11773289t1ha73f.jpg)
Keskkonnaministeerium ootab metsanduse arengukava koostamise raames kõiki metsanduse huvilisi kuni 13. märtsini kandideerima metsakogusse, kus arutatakse metsanduses lahendamist vajavaid probleeme ning töötatakse neile välja võimalikud lahendused.
50 inimest pääseb loosi teel metsakogusse ministeeriumile nõu andma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Metsakogusse ootame kandideerima kõiki neid, kes soovivad panustada ja kaasa rääkida järgmise kümnendi metsanduse valikutes, kuid kellel selleks mõne organisatsiooni kaudu pole võimalust. Kevadel Tartu Ülikooli läbiviidud uuringust selgus, et vastanutest ligi pooled sooviksid sellist võimalust kasutada, mistõttu usume metsakogus osalemise vastu tekkivat suurt huvi,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.
Keskkonnaministeerium on alustanud järgmise kümnendi, 2021.-2030. aasta metsanduse arengukava (MAK2030) koostamist, kuhu kaasatakse metsanduse eksperdid, teadlased ja huvirühmad.
Kevadel Tartu Ülikooli läbiviidud uuringust selgus, et vastanutest ligi pooled sooviksid sellist võimalust kasutada, mistõttu usume metsakogus osalemise vastu tekkivat suurt huvi.
Lisaks neile on metsanduse arengukava koostamises võimalus kaasa rääkida ka kõigil teistel soovijatel, osaledes metsakogu töös.
Metsakogusse saab kandideerida kuni 13. märtsini Keskkonnaministeeriumi kodulehel oleva ankeedi kaudu.
Metsakogu ettepanekutest saab osa metsanduse arengustsenaariumite koostamise alusmaterjalist. Lõpliku arengustsenaariumi ja arengukava tervikteksti kinnitab huvirühmade ning riigi- ja uurimisasutuste esindajatest koosnev juhtkogu.
Metsakogusse valitakse osalemishuvi üles näidanute seast 15. märtsil loosi teel 50 inimest. Valikust jäävad välja juba juhtkogus osalenud inimesed ja huvirühmade liikmed. Püüeldakse territoriaalse, soolise, vanuselise ja sotsiaalse tasakaalu poole.
Metsakogu liikmed kogunevad 2019. aasta kevadel kahel nädalavahetusel – 30.-31. märtsil ja 6.-7. aprillil. Arutelude tulemusel vormistatakse ettepanekud metsanduses olevate probleemide lahendamiseks.
Kuidas toimub metsakogu töö?
Metsakogu valitud esindajad osalevad ettepanekutega maikuus toimuvatel huvirühmade aruteludel. Nii metsakogust kui ka huvirühmade aruteludest tulnud ettepanekud esitatakse MAK2030 koostavale juhtkogule, kes arvestab nendega metsa arengustsenaariumi valiku tegemisel.
Valitud arengustsenaariumi ja samuti selle põhjal juhtkogus kokkulepitud metsanduse arengukava tervikteksti esitab Keskkonnaministeerium 2020. aasta kevadeks Riigikogule,“
/nginx/o/2018/05/14/7844641t1hf716.jpg)
Parima kaasamisemudeli välja töötamiseks tellis Keskkonnaministeerium Helsingi Ülikoolis poliitikakujundamise võrgustike teemal doktoritööd kirjutavalt sotsioloog Peeter Vihmalt kaasamisplaani, mille abil on võimalik jõuda konsensusliku kokkuleppeni, milline on Eesti metsanduse eesmärk, selleni jõudmise vahendid ja selle mõõtmise kriteeriumid järgmiseks 10 aastaks.
„Protsessi juures on mitu uudset lahendust, mida minu teada varem pole riiklike dokumentide koostamisel kasutatud. Nagu näiteks konsensuse saavutamise eesmärk; arutelusid juhtima kutsutud erapooletud professionaalid, kes tunnevad hästi läbirääkimiste ja konfliktilahenduste protsesse, ning ka rahvakogu-laadse metsakogu kokku kutsumine, kelle esindajad osalevad edasises töös,“ nimetas Peeter Vihma.
„Protsessi disainimise eeskujudena olen kasutanud Eesti kogemusi Euroopa Liidu eesistujana, meie esindajate tööd ÜRO-s, rahvusvahelisi diplomaatilisi läbirääkimisi, koosloome protsessi ja tavapärast kaasamispraktikat,“ ütles Peeter Vihma.