Asendustalunikul töötasust elamiseks piisab, enamaks mitte

Et asendustalunikke rohkem oleks, soovitab Ivar Mäekivi anda neile tööauto ja vajadusel ööbimiseks haagissuvila. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Üle viie aasta asendustaluniku tööd teinud Ivar Mäekivile tema töö meeldib, kuid kui auto lagunema hakkas, tuli otsustada, kuidas edasi, sest pikka aega tööd suuresti vaid heategevusena teha polnud mõtet.

Füüsilisest isikust ettevõtjana asendustalunikuna töötav Ivar Mäekivi tunnistab, et teeks meelepärast tööd ju veelgi, kuid sellises mahus pole see enam mõttekas. Asendusteenistuselt saadud auto lagunes viie aasta jooksul töösõitudega nii ära, et hakkas iga kuu ulmelist remondiraha vajama.

Auto ostuks raha polnud

„Töötasust piisab vaid äraelamiseks. Uue auto ostuks selle töö kõrvalt raha ei kogu,” kõneleb ta rahulikul häälel. „Töölkäimisele nii palju peale maksta ka ei taha, et käi ainult justkui heategevust tegemas. Kui lühiajaliselt veel võib, siis pikka aega ei saa. Millestki peab ju elama ka.”

Mäekivi teenindas aastaid asendustalunikuna nelja talunikku, lisaks veel ootamatuid niinimetatud asendusotsi. Talunikud usaldasid teda, see on mehel töö ja suhtumisega välja teenitud.

Ivar Mäekivi: "Pean igas talus toimetama nii, nagu pererahvas seda teeb. Lisaks pean mäletama kõiki loomi ja motiveerima veel talunikke tööd jätkama."

Tööotsad olid mehe elukohaks oleval Järvamaal, lisaks Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal. Sõitmist oli üsna palju, sest mees eelistas õhtuks koju sõita. Liiga hästi mäletab ta ühte külma kannatamise kogemust ühes asendustalunikule antud korteris. „Puhkamine kodus oma voodis kaalub üles tunnise sõidu tööle ja koju,” kinnitab ta.

Mäekivil oli asendustalunikuna tihtipeale selline koormus, et endale puhkepäeva oli raske saada, aga ta oli rahul. Seni, kuni auto hakkas lagunema. „Jätsin ära autosõitu vajavad asendamised. Viimased kaks aastat olen andnud puhkusepäevi vaid kahele oma kodukandis olevale talule. Sinna sõidan kohale kasvõi oma majapidamises oleva traktoriga,” lausub ta. Ühes talumajapidamises annab perenaine talle asendamise ajal sõitmiseks oma auto.

Sel aastal annab Mäekivi puhkepäevi vaid ühele talule. „Turjal ka üle poole sajandi juba. Ega rohkem ei jõuakski sellise mahviga asendamist teha nagu headel aegadel. See küllaltki närvesööv töö on sobilikum ikka 30aastasele täisjõus inimesele,” selgitab ta.

Lisaks füüsilisele koormusele peab asendustalunik oskama järgida iga inimese käekirja. Ta ei saa minna asendama tallu oma koolis õpitud tarkusega. „Pean igas talus toimetama nii, nagu pererahvas seda teeb. Lisaks pean mäletama kõiki loomi ja motiveerima veel talunikke tööd jätkama,” räägib ta.

Mäekivi räägib, et selle töö spetsiifika on väga hea suhtlusoskus. „Muidu talunikud annavadki otsad! Kuid ma ju ei saa nende kõigi juurde jääda nende majapidamises toimetama. Nad peavad ikka ise tahtma edasi toimetada,” toob ta välja tõsiasja. Sulaseks jäämise pakkumisi on Mäekivi saanud üsna mitu. Ta saab sellest aru, sest teeb ju talus ära kõik tööd – nii meeste kui ka naiste omad.

Nii on talunikud üsna varmad võtma neile seadusega ettenähtud puhkepäevi ja haiguspäevi.

Haiguse tõttu on mehe asendusperiood ühes talus veninud pikemaks kui üks kuu, kuid tavaline on, et talunik tahab minna kuni mõnenädalasele puhkusereisile. „Üsna tihti vajatakse asendustalunikku ka paariks-kolmeks puhkusepäevaks. Seda viimast just sulase asendamisel,” täpsustab ta.

Nii on Mäekivi asendustaluniku eluga üsna rahul, ka töötasuga, mida riik maksab. „Elamiseks ju rahast tegelikult piisab. Ainult uue auto ostuks enam mitte. Sealt need mured hakkasid,” toonitab ta veel kord.

Tööauto toob ka noored ametisse

Et asendustalunikke rohkem oleks, soovitab Mäekivi anda neile töömasin ja vajadusel ööbimiseks haagissuvila. „Omavastutuse on igaüks kindlasti nõus võtma,” usub ta.

Kas ka noored? Jah, Mäekivi usub, et nooredki teeksid asendustaluniku tööd. Tema kaks üle 30aastast poega küll. Samas tõdeb ta, et usaldusega võib probleeme tekkida. Selle mure ületamiseks soovitab ta kasutada mentorit. „Noortel võiks olla algul keegi kõrval. Keegi, kes teab töid juhatada ja aitab uuel asendustalunikul paremini sisse elada. Kindlasti jäävad siis ära just alguses tekkida võivad möödarääkimised,” arutleb ta.

Kommentaar

Kerli Ats,
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige

Loomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas. Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu ja võimalus tellida tallu puhkuse või haiguse ajaks asendaja on äärmiselt oluline. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud tähtis teenus, mida riigi toel talunikele pakkuda.
Asendusteenistus on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks, seda nii planeeritud puhkuse, komandeeringu kui ka ootamatu haiguse korral. Asendusteenistuse eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades.
Olenevalt oskustest ootavad asendustalunikku ees nii põllu- kui ka kõikvõimalikud loomadega seotud tööd, nagu lüpsmine, söötmine, vasikate talitamine, seadmete pesu. Asendustaluniku töö on liikuv, mistõttu saab teenindada talusid nii elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemal asuvad talud pakuvad ka majutust.
Asendustaluniku ametit pidades saab arendada ja täiendada oma erialast töökogemust. Asendusteenistujate tööd juhivad piirkonnajuhid, kes koordineerivad asendustalunike liikumist talust tallu. Üks asendustalunik võib teenindada korraga 6–10 talu. Lisaks makstakse asendustalunikele motiveerivat töötasu.
Asendusteenistusega liitujal peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekesk- või kõrgharidus. Soovitatav on töökogemus põllumajandusettevõtetes.
Asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit. Võta meiega ühendust [e-mail] ja uuri lisa www.taluliit.ee/asendusteenistus/ või Facebookist @eestitaluliit.