Kolesterooli ümber on palju segadust

Kui arst on teie kolesteroolinäitu halvaks nimetanud, ei pea keskenduma liha vältimisele, vaid tuleks hakata rohkem sööma sellerit, kapsast ja teisi kiudainerikkad taimseid toite, ka rasvane kala on suureks abiks. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Suur kolesteroolisisaldus on sagedane terviseprobleem, mis tekitab palju segadust ja valesti mõistmist.

Kolesterool on iga rakumembraani väärtuslik koostisosa, ilma selleta ei moodustata ühtki rakku meie pidevalt uuenevas kehas. Kolesterooli kaasabil toodetakse organismis rasvade seedimiseks vajalikke sapphappeid ja teisi biomolekule, kolesterool aitab parandada haavu ja kaitseb nahka.

Kolesterool on organismile ülivajalik aine, 75–80 protsenti sellest sünteesib keha oma igapäevavajaduseks ise. Olles D-vitamiini eelaine, paneb kolesterool aluse meie hormonaalsele tasakaalule ja haiguskindlusele.

Pidurdab aju allakäiku

Vanemas eas tõuseb organismis kolesteroolisisaldus seoses suurenenud vajadusega keha toetada, rakumembraane stabiliseerida ja põletikukoldeid paigata. Teadusuuringud on sedastanud, et suurem kolesteroolisisaldus aeglustab aju allakäigu kiirust neurodegeneratiivsete haigustega patsientidel. Kellel kolesterooli rohkem, need säilitavad pikas perspektiivis parema funktsionaalsuse. Põhjamaades levinud soovituse kohaselt kaalutakse üle 50aastaste puhul medikamentoosse ravi vajadust alles siis, kui üldkolesterool on üle 7 mmol/l.

Levinud arvamuse kohaselt viitab suur kolesteroolinäit riskile haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse, kuid see ei pruugi alati nii olla. Uuringute põhjal on umbes pooltel infarkti või insuldi saanutel kolesteroolinäit korras, küll aga on neil kõigil paigast ära homotsüsteiininäit, mida reeglina ei mõõdeta.

Üldkolesteroolinäidust tunduvalt tähtsam on tasakaal eri kolesterooli tüüpide (üldkolesterool, HDL, VLDL, LDLi alaklassid) vahel.

Niisiis tuleb meeles pidada, et ohtlik ei ole mitte igasugune kolesterool, vaid veres ringlev oksüdeerunud ehk rääsunud kolesterool. Kolesterooli ainevahetuse probleeme võivad muu hulgas tekitada kilpnäärme töö häirumine (vähene FT3 ehk trijoodtüroniin) ja uneapnoe.

Kolesterooli oksüdeerumisele aitab kaasa rafineeritud süsivesikutest ja suhkrust nõrguv toidusedel ning transrasvade ja oomega-6-rasvhapete liig menüüs. Aastakümneid kõikide hädade põhjuseks peetud küllastunud rasvad ja loomsed toidud on nüüdseks ammu häbimärgist vabastatud.

Aastakümneid kõikide hädade põhjuseks peetud küllastunud rasvad ja loomsed toidud on nüüdseks ammu häbimärgist vabastatud.

Enne kolesteroolilangetajate (statiinide) kasuks otsustamist tasuks selgeks teha ravimite toimemehhanismid ja kõrvaltoimed. Statiinid takistavad efektiivselt kolesterooli tootmist maksas ja langetavad seeläbi kolesteroolinäite, kuid takistavad organismile oluliste antioksüdantide ja südamelihasele vajaliku koensüüm Q10 tootmist.

Koensüüm Q10 defitsiit kehas võib põhjustada südameprobleeme, energiapuudust ja jõetust. Kolesterooli sünteesi blokeerimine võib tekitada lihasevalu, põhjustada kognitiivse võimekuse langust ja tõsta depressiooni haigestumise riski.

Eesmärk ei tohiks olla mitte kolesteroolitootmise blokeerimine, vaid tegeleda tuleb probleemi põhjusega ehk alaägedate põletikuliste protsesside vähendamisega. Seda viimast saame teha oma elustiili ja unehügieeni üle vaadates ning menüüs põletikuvastastele valikutele keskendudes.

Kiudained teevad head

Kiudainerikkad taimsed toidud vähendavad kolesterooli imendumist sooltes, seovad üleliigse ja aitavad kehast väljutada. Parimad kiudained on selleris, kapsas, õuntes, ubades, läätsedes, kuivatatud ploomides, tatras ja kaerahelvestes.

Oomega-3-rasvhapped suurendavad HDL-kolesterooli hulka ja vähendavad kolesterooli oksüdeerumise ohtu. Parim oomega-3 allikas on rasvane külmaveekala: heeringas, makrell, sardiinid ja tursk. Mõistlik on hoiduda raskmetallidega koormatud tuunikalast. Oomega-3-rasvhappeid leidub lina-, kanepi-, kõrvitsa- ja tšiiaseemnetes ning -õlides.

Küüslauk kaitseb veresooni, takistades kolesteroolil arteriseintele liimuda. Tarvita küüslauku värskena, nii väljendub selle imetaime jõud kõige võimsamalt.

Luteiini sisaldavad toidud kaitsevad arteri seinu kolesterooliladestuse eest, hoides ära ummistumise ja vähendades infarkti ohtu. Rikkalikult luteiini sisaldavad tumerohelised lehtviljad (spinat, lehtpeet, kale ehk lehtkapsas, brokoli), aga ka porgandid ja tumedad marjad (mustikad, mustad sõstrad, vaarikad, maasikad).

Roheline tee on rikas antioksüdantidest, mis kaitsevad kolesterooli rääsumise eest. Joo teed ilma suhkruta, kuid lisa sinna sidruni- või laimilõik.

Hoidu suitsetamisest ja alkoholi liigtarvitamisest, sest mõlemad tegevused mõjuvad kahjustavalt nii veresoontele, organitele kui ka organismi põletikuvastastele ressurssidele.

Igasugune füüsiline aktiivsus soodustab vere hapnikusisalduse tõusu, vereringe paranemist ja kolesterooli tõstvate stessihormoonide vähenemist.

Viimane, kuid olulisim soovitus: hoidu liigsest stressist! Suur stress stimuleerib põletikuainete tootmist, vähendab insuliinitundlikkust ja kergitab seeläbi kolesterooli.