Metsa hind läks langusesse

Praeguseks on paberipuu hind aastavahetusega võrreldes langenud 15 protsenti ja rohkemgi. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mullu rekordkõrgusesse kerkinud metsahind soosis müüki ja aitas põuase suve järel rahaliselt kehva seisu jäänud metsaomanikest põllumeestel raske aja üle elada.

Paraku on nüüdseks paberipuu nõudlus vähenenud, hind langemas ja sadamad ekspordivõimaluse ootel puitu täis.

„Praegu on turul nool allapoole,” tõdeb Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun ja selgitab, et kiired muutused toimusid jaanuaris, kui mitu suurt paberipuu ostjat vähendas ostumahtu Eestist, eriti okaspuu osas. Praeguseks on paberipuu hinnad aastavahetusega võrreldes langenud 15 protsenti ja rohkemgi.

Osaühingu Grundar Puit metsamaakler Harry Järmut räägib, et kui mullu tõusid hinnad euroaja kõrgeimale tasemele, siis krooni ajal oli korra hind veelgi kallim. Tänavu on paberipuuks mineva okaspuu hind langenud 14–15 eurot tihumeetri kohta, aga muu sortiment püsib stabiilsena.

Miks hind muutub?

Saepalgi hind on tänu kohalikule saetööstusele püsinud suhteliselt ühtlane, liikudes vahel alla, siis jälle üles. Igast raiest tuleb osa puitu pisut kehvema paberipuu kvaliteediga ja kuna meil endal suurt tselluloositööstust pole, siis sõltuvad siinsed metsamüüjad Rootsi ja Soome turust.

Nii ongi vahepealse hinnatõusu taga osaliselt viimased pehmed talved, mil metsast oli raske puid kätte saada, kuid suurim paberipuu hinna mõjutaja on tselluloosi nõudlus maailmaturul. Just siit tuleb otsida hinna tõusu ja languse põhjust.

„Skandinaavia tehastel oli vahepeal puitu puudu ja Baltikum on nende jaoks justkui sahver,” seletab Aun. „Kui neil omal on puitu puudu, siis võtavad siit isegi väga kõrge hinnaga. Oma koduturult ostetakse madalama hinnaga.”

„Meie hinnad on Skandinaaviast kõvasti kallimad, seal pole kunagi paberipuu eest nii palju makstud kui meil,” sõnab Järmut.

Nii saabki meie metsamüüja puidu eest paremat hinda kui Soome metsaomanik, samas võetakse meilt paberipuud suures koguses vaid siis, kui maailmaturul on terav nõudlus ja igal juhul on vaja toota. „Niipea, kui nõudlus langeb, surutakse kohe ka meil hinda alla ja tarnevõimalused pannakse kinni,” nendib Aun.

Paberipuu lähebki meilt põhiliselt Rootsi ja Soome, vähem Norra ja Saksamaale.

Paberipuu nõudluse vähenemise taga on Järmuti sõnul viimastel kuudel Euroopat räsinud tormid, mille tulemusel on rohkesti maas puid, mis enamasti vaid paberipuuks kõlbavadki.

Järmut usub, et paberipuu hind küll langeb veel, aga mingit katastroofi tulemas ei ole, sest puiduvajadus on endiselt olemas. „Kui võrrelda Skandinaaviaga, siis olid meil hinnad ikka väga kõrged, nüüd langevad natuke tagasi. Selline uskumatult kiire hinnatõus nagu mullu käib ehk korra kümne aasta jooksul.”

Kuna praegu on nõudlus vähenemas, siis Auna sõnutsi tasub raiet planeerima hakkaval metsaomanikul enne kindlasti veenduda, et puul ikka ostja olemas on. Lihtsam on puust lahti saada suurematel tegijatel, kel pikaajalised lepingud sõlmitud.

Hind meelitas müüma

Mullused raiemahu andmed pole veel koos, aga Aun usub, et raiemaht tõusis. „Loomulikult metsaomanikud jälgivad turuseisu ja reageerivad vastavalt,” sõnab ta. „Hind on olnud hea ja mullu pääses talvelõpul ligi ka sellistele lankidele, kuhu muidu pehme pinnase tõttu ei saanud.”

Kuna tõusis just kehvema paberipuu hind, raiuti mullu ka neid metsi, mis vahepeal olid kõrvale jäänud.

Järmut räägib, et mullu kerkis hind vahepeal suisa iga päev ja huvi metsamüügi vastu oli elav. Väga tuntav oli nende metsaomanike huvi, kes ka põllumajanduses tegevad ja pärast rasket suve sügistöödeks ja nüüd eelseisvateks kevadtöödeks raha vajavad.

Metsamüügi planeerimine võtab aega: metsaomanik jälgib hindu, mõtleb ja lõpuks otsustab müüa. Aga vahepeal on turu seis muutunud.

Metsamüügi planeerimine võtab aega: metsaomanik jälgib hindu, mõtleb ja lõpuks otsustab müüa. Aga vahepeal on turu seis muutunud. Kokkuvõtted mullustest rekordhindadest valmisid jaanuari lõpuks, mil ka ajakirjandus seda kajastas.

„Kui metsaomanik selle teadmisega nüüd metsa müüma hakkab, ei suuda ta mõista, miks talle praegu nii vähe pakutakse,” nendib Järmut. „Kuna metsahind oli hea, siis raiuti palju, nüüd on nõudlus kukkunud ja sadam täis puitu, mida pole kuhugi viia.”

Tänapäeval müüakse valdavalt kasvava metsa raieõigust, aga ka metsakinnistuid, sest ikka avaldab mõju tulumaksuseaduse säte, mis ütleb, et omandireformi käigus tagastatud metsa esmakordne müük on tulumaksuvaba. Kui müüa raieõigust, siis võtab riik tulumaksu, seletab Aun ja lisab, et kui arvestada metsakinnistute hinnatõusu, võiks kaaluda pigem raieõiguse müüki. Kui praegu müüa metsakinnistu maha, siis saadava raha eest ei ole enam kunagi võimalik samaväärset metsa tagasi osta.

Kinnisvaraturg on praegu aktiivne, ostjaid palju ja kinnistu või raieõigus kindlasti müümata ei jää. Kui aasta-paar tagasi räägiti palju metsaomanike ostupakkumistega pommitamisest telefonitsi, siis selles suhtes pole asi kuigivõrd paranenud.

„Oleme Andmekaitse Inspektsiooniga arutanud, mida teha. Praegune soovitus – metsaomanik võiks esimesel korral öelda, et ei soovi müüa. Kui sama helistaja taas ühendust võtab ja agressiivselt peale käib, saab teha avalduse Andmekaitse Inspektsioonile, kes peaks sekkuma,” räägib Erametsakeskust juhtiv Aun.

Küttepuu hind laes

Küttepuu hind tõusis aastavahetusel samuti ajaloo kõrgeimale tasemele. Ahiküttega majaomanikele tundub see tõus eriti valus, sest vahepeal oli küttepuude hind odavam.

Ajal, kui Eesti Energia kasutas veel suures mahus puitu, ostsid paljud ettevõtjad puiduhakkureid ja töösse läksid ka sellised lepikud, mida muuks eesmärgiks kasutada suurt ei saakski. „Kui aga Eesti Energia lõpetas suhteliselt ootamatult puidu põletamise, olid vahelaod täis – puu oli müügivalmis, aga polnud kuhugi müüa. Loomulikult läksid siis hinnad alla,” räägib Aun.

Ka oli paberipuu hind toona nii madal, et näiteks Lõuna-Eestist ei tasunud seda sadamatesse transportida. Nii müüdigi paberipuu väärtusega puitu küttepuudeks ja see hoidis hinna soodsa. Niipea kui paberipuu hind läks üles ja seda tasus jälle vedada sadamatesse ja sealt Skandinaaviasse, jäi küttepuud turul vähemaks ja hind läks üles.

Põua mõju

Üllataval kombel võib mullune põud mõjutada metsa kokkuostuhindu tänavu. Nimelt soodustas pikk, soe ja põuane suvi kooreüraskite levikut. Euroopas on mitmes riigis prognoositud 2019. aastaks suurt üraskikahju. See toob lisaks puidu väärtuse kaole kaasa odavamate sortimentide hinnalanguse.

Metsamaa hind 2018

Maa-ameti kokkuvõte näitab, et Eesti keskmine metsamaa hind oli 4779 euro hektari eest, aasta varem 3618 eurot.
Kõige kallim oli metsamaa Võrumaal, kus hektari keskmiseks hinnaks sai kirja 7357 ja maksimaalne hektarihind kerkis isegi 17 857 euroni.
Üle 5000 euro maksis keskmine metsahektar veel Harjumaal, Viljandimaal ja Lääne-Virumaal.
Metsamaaga tehti arvuliselt enim tehinguid Saaremaal (218) ja Harjumaal (160). Odavaimad on metsamaad Hiiu- ja Läänemaal.
Allikas: Maa-amet