Paraku käib toidu tootmine eeskätt eluslooduse ruumilise ja kvalitatiivse ahistamise arvel, hoolimata taime- ja loomakasvatuse intensiivistamisest mineraalsete vahendite ja geneetiliste võtetega.
Esialgu jätkub maastike kui looduslike elupaikade ökoloogiline allakäik nii füüsiliselt kui ka keemiliselt peaaegu pidurdamatult, tuues kaasa neid asustavate liikide kadumise. Suuremate vormide puhul on see silmanähtav, väiksemate ja eriti mikroskoopiliste elusolendite hääbumist tunnetatakse kaudselt.
Üks elukeskkonna üleekspluateerimise indikaator on linnud, kes kannatavad nii otseselt, näiteks pesitsusaegse elupaiga muutmise korral, kui ka metsaraiega või põllutöödega, nagu maaharimine ja niidutööd. Hävib selle aasta järelkasv. Põldheina parema söödaväärtuse nimel tehakse esimene niide juba mai lõpul ning see on viinud rukkiräägu ja mitme teise linnuliigi arvukuse kohati olematuks.
Viljakasvatajate ahnus põllupinda maksimaalselt, lausa iga ruutmeetrit kasutada ja soov umbrohule minimaalne kasvupind jätta on tinginud meie maaharimises traditsiooniliste põllupeenarde kadumise. PRIA pakutud kompensatsiooniga põllupeenarde jätmise eest ei ole märgatavat efekti kaasnenud ja viljaväljad küünivad ikka lausa teekruusani või kraaviservani. Nii kaob aga paljude avamaistu lindude, näiteks põldlõokese, kadakatäksi ja nurmkana (põldpüü) pesitsusvõimalus.
Metsaraiel on tähtsad vaid tihumeetrid ja vanad talupojatarkused puidu kvaliteedi tagamiseks on ajast ja arust – naljalt keegi ei mõtle sellele, et kasvuaegne puu on veest ja toitainetest (eelkõige suhkrutest) küllastunud. Seetõttu tuleb suvist puitu rohkem kuivatada ja see tõmbab puitu kahjustavaid putukaid ja seeni rohkem ligi. Meie riigimetsades kehtestatud kevadine kahekuuline raierahu ei laiene paraku eramaadele, seal langetatakse puid ka kevadel ja suvel sadade hektarite kaupa. Üsna masendav on näha juuni- või juulikuul maha raiutud metsatükke, aimata, kuipalju munade ja poegadega linnupesi on hukka saanud – igal Eesti metsahektaril pesitseb vähemalt 3 kuni 5 paari linde, raieküpsetes kuusikutes ja salumetsades koguni kümme ja enamgi paari.