Motomees meisterdas katuseplekist, iluvõrest ja hülsikestadest sauna

Kuido Saarpuu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Saun pidi olema autoga kaasavõetav, lihtne ehitada ja väikeste mõõtmetega, et läheks kiiresti soojaks,” räägib Kalmer Kasin.
„Saun pidi olema autoga kaasavõetav, lihtne ehitada ja väikeste mõõtmetega, et läheks kiiresti soojaks,” räägib Kalmer Kasin. Foto: Kuido Saarpuu

Järvamaa kohaliku motoklubi Alempois liikmed otsustasid veebruari algul Türi vallas Kihli krossiraja juures klubi talispordipäeva korraldada ja pöördusid palvega kaasmootorratturi poole.

Kaasmootorratturiks osutus Kalmer Kasin, Väike-Maarja mootorrattaklubi Road ­Beast MC asepresident, töödelt-tegemistelt ja elukohalt Koeru mees.

Muusika ja tuled

Kalmer tõi talispordipäevale kohale isetehtud sauna ja sättis selle paika Kihli motokompleksi kõrval oleva karjääri jääle, otse jääaugu kõrvale.

„Et saunal soe sees püsiks ja korralikku leili võtta saaks, tuleks seda talvel ikka püsivalt kütta,” selgitab meistrimees. „Väikese sauna eelis on muidugi asjaolu, et kütmiseks kaua aega ei kulu. Pool tundi ja 60 soojakraadi sees. Natukene veel ja juba rohkem. Säästlik on selline saun ka. Kaks puud alla ja tuba on juba soe,” jätkab ta ja avab näitlikustamiseks sauna klaasukse. Tõesti soe!

„Saunaehitamise mõte mõlkus mul peas juba kümme aastat tagasi,” räägib Kalmer Kasin. „Saun pidi olema autoga kaasavõetav, lihtne ehitada ja väikeste mõõtmetega, et läheks kiiresti soojaks.”

Tegudeni jõudis mees üleeelmise aasta suvel. Sukeldus sõbra vanarauahunnikusse, võttis ühe detaili siit garaažinurgast, teise sealt ja muudkui ehitas. Pealmine raam valmis puidust. Katuseplekist sai saun seinad ja katuse. Ahi tehti jämedamast torujupist, kerisekivisid hoiab koos vana Moskvitši iluvõre, korsten koosneb kahest mürsukestast.

Saun valmis Vene-aegse käru põhjale, kuid sellega ehitamine ei piirdunud. Ajapikku sai saun juurde mugavusvarustust. Sees ja väljas on tuled, samuti automaki ja kõlaritega lahendatud muusikasüsteem. Militaarteemat leiab lisaks korstnale ka mujalt. Makki kaitseb ilmastikuolude eest ukse kõrvale kinnitatud plekist padrunikast. Toidab kogu seda süsteemi aga eraldi aku.

Tuli saun, tuli ka talisuplus

„Sisemus on parem kui välimus,” kommenteerib meistrimees ise. „Inimesed väga sellisesse plekist sauna sisse minna ei taha, kuid need, kes kord juba läinud, jäävadki kiitma.”

Väljast meenutab saun tõesti plekist kuubikut, seest osutub aga üllatavalt avaraks, hoolimata asjaolust, et ühe nurga võtab enda alla puuküttega saunaahi. Kalmer Kasina sõnul peab saunalisi olema parasjagu. „Nelja-viiekesi on täiesti paras olla. Kui eelmisel aastal oli Järva-Jaanis talisuplus- ja saunapäev, mahtus minu sauna rekordiliselt üheksa inimest.” Kõik jäid terveks ja said elamuse kätte.

Ahi tehti jämedamast torujupist, kerisekivisid hoiab koos vana Moskvitši iluvõre, korsten koosneb kahest mürsukestast.

Tänu isiklikule mobiilsele saunale on Kalmer Kasinast saanud talisupleja. Veab aga sauna Koerust Järva-Jaani, seab tehisjärve ääres paika ja pakub sealsele talisuplejate kogukonnale (sinna kuulub muide ka Järva-Jaani viimane vallavanem Arto Saar) enese soojendamise võimalust.

Pisike saun leiabki kasutamist peamiselt oma sõpruskonnas. Kes küsib, sellele laenatakse. Saunaga on käidud ka Peipsi ääres.

Sauna puuduseks on muidugi see, et järelveetava seadeldisena tohib sellega maanteel sõita kuni 25 km/h. Küljes on saunal kõik nõutavad tuled-viled-helkurid.

Kalmer Kasinal mõlgub mõttes veel üks saun. „Uus saun peaks kindlasti kaubanduslikum välja nägema,” arutleb ta. „Mõtlesin, et teen ümarsauna ja käru peale.”

Talvine kokkusaamine

Motoklubi Alempois talispordipäev toimus Kihlis tavapärase sõidulaupäevaku raames.

Klubi president Martin Kruus leiab, et talvised kokkusaamised on väga olulised. „Ma ei taha, et meid ühendaksid vaid suvised sõidud. Saame ka talvel kokku ja ühendame kokkusaamised rattasõiduhobiga ehk meeldiva kasulikuga.”

Mehed tõid välja oma tänavasõidutsiklid, kruvisid neile alla spetsiaalsed poltrehivd ja tuiskasid rajale, Kalmer Kasina saun kutsuvalt sealsamas tossamas. „Ega kaua sedasi ei sõida, natukene ja siis tuled taas sooja,” ütleb Kruus. „Selline sõit on äge, teistmoodi, annab põhjuse ka talvel ratas välja ajada. Muidu see seisaks lihtsalt pool aastat. Nüüd on võimalus ka talvel hobiga tegeleda.”

Motoklubil Alempois on 24 liiget. Martin Kruus pakub, et suurem osa liikmetest astus talispordipäevalt läbi.

Sõidupäeval oli Kihli kohale toodud oma 15 mootorratast. Alempoisi meestel oli kaherattalisi kaasas neli, neid vahetati sõitasoovijate vahel. Esindatud olid ka teised motoklubid, näiteks Müristajad Haapsalust. Ei puudunud ka mehed krossitsiklitega.

Türi Auto-Motoklubi juhatuse esimees Kermo Rannik pakub, et päeva jooksul võis karjäärijäält läbi sõita paarkümmend kahe- ja neljarattalist. Selle tulemusega võib rahule jääda. „See oli meile kolmas või neljas sõidunädala­vahetus Vahepeal olime ilmaga kimpus.”

Tegelikult sai jäärajapidu Kihlis laupäevaga läbi. Päeva lõpuks oli rada vee all ja korraldajad otsustasid, et pühapäeval ei sõideta. Raja taasavamine sõltub ilmataadist.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles