Murelik Euroopa arutas võitlust seakatkuga
21. veebruar 2019, 05:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Jahimeeste Seltsist käidi Saksamaal teistele Euroopa riikidele jagamas kogemust, kuidas on meil võideldud Aafrika seakatkuga. Iseäranis on tauditõrjujatel õppida Eestis tehtud infotööst.
See oli esimene kord, kus kõik huvigrupid alates jahimeestest, veterinaaridest, teaduritest kuni Euroopa Komisjoni, Euroopa toiduohutusameti ja põllumajandussektorini nii kõrgel tasemel kokku said, et seakatku vastu tihedamat koostööd teha.
Konverents toimus jaanuari lõpus Euroopa suurima jahimessi Jagd & Hund raames. Eestis käis kokkutulnutele kõnelemas siinse jahimeeste seltsi pressiesindaja Andra Hamburg. „Rääkisin, millist koostööd oleme teinud ja materjale välja andud,” lausub ta. Heaks näiteks olid nii videod kui ka koostöö riigi, veterinaar- ja toiduametiga, talupidajate ning seakasvatajatega.
„Eesti eduloo taga ongi just infojagamine,” kõneleb ta, lisades, et edukalt toimisid ka maakondades korraldatud teabepäevad, kus jahimeestele olukorda tutvustati ning räägiti, mida katku ajal teha. Riigi poolt valmis seakatku koduleht, kus teinekord ilmus isegi kuus uudist päevas. Samuti on paljudest riikidest küsitud eestlaste tehtud infovoldikut selle kohta, kuidas katku tõrjuda. „Seal on kõik hästi lihtsalt öeldud,” selgitab Hamburg teabelehe populaarsust.
Tarad alati ei aita
Eestit on palju aidanud infolevitamine, kuid kokkusaamisel kuulis ka sellest, kuidas näiteks tšehhid taudile enda riigis kriipsu peale tõmbasid.
Sealse jahimeeste seltsi esindaja Milos Jezek tõi välja, et nendegi edu võti peitub osapoolte koostöös. 2017. aasta juulis alustati Ida-Tšehhis Zlini ümbruse tarastamist, tarastati 50 000 hektarit. Alates 2018. aasta aprillist pole neil uusi taudijuhtumeid tuvastatud. Samuti mängis Jezeki sõnul rolli küttimise suurendamine, tsoonideks jaotamine ja rümpade hävitamise süsteem. Kuigi katku pole tuvastatud juba peaaegu aasta, kogutakse proovimaterjale ja uuritakse katku viroloogiat edasi.
Euroopas ei saagi praegu rääkida üksikutest riikidest, kus seakatk kimbutab, sest probleem on haaranud peaaegu terve Euroopa.
Tšehhide meetod on tarastamine, Eestis pole seda tehtud. Tarastamine oli Andra Hamburgi sõnul taudi algusaastatel meilgi jutuks, kuid meil poleks see toiminud, kuna katk levis ruttu ja oli eri piirkondades laiali. Nüüdseks on Belgia ja Taani tarad ehitanud just piirialadele, et sead üle riigipiiri ei käiks.
Saksa jahiseltsi DJV president Hartwig Fischer aga kõneles, et riikide maastikud ja olud on erinevad, seega pole tarad alati kõige efektiivsem viis taudi tõrjuda. „Osa aladest on ju mägised ja sealtkaudu saavad sead niikuinii liikuma,” selgitab Hamburg ja lisab, et Tšehhis võis see meetod tõesti aidata, sest oli väike konkreetne taudiala, mis tarastati.
Muretseb kogu Euroopa
Euroopas ei saagi praegu rääkida üksikutest riikidest, kus seakatk kimbutab, sest probleem on haaranud peaaegu terve Euroopa. „Kõikidesse riikidesse see pole lihtsalt jõudnud,” lausub Eesti Jahimeeste Seltsi pressiesindaja. Eriti ettevaatlik on selles suhtes Saksamaa. „Neil on väga suur seakasvatus ja neile oleks katk väga suur majandusmure. Kui seakatk sinna jõuaks, oleks tõesti kahju tohutu.” Nii üritataksegi seda ennetada ja korraldada teavituskampaaniaid ehk teha kõik, et seakatk edasi ei liiguks. „Konverentsil tuli välja, et sakslased on isegi valmis rahaliselt toetama ja eri riikidega koostööd tegema, et sellest pääseda,” ütleb eestlane.
Nagu nimigi viitab, on katk pärit Aafrikast. „Meieni tuli see läbi Läti, aga mujal Euroopas oli kõige esimesena Valgevenes,” ütleb Andra Hamburg ja täpsustab, et enamasti on leviku taga inimene.
„Inimesed kannavad katku edasi transpordiga või jalanõudega,” sõnab ta. Mõnes kohas on katk ka riikidest üle hüpanud ja kõigile on suur mõistatus, kuidas katk liigub nii, et ühte kohta jääb püsima, aga teise mitte.