Taluarhitektuuri säilitamiseks esitati üle 300 taotluse

Puitkatuste levik hoogustus uuesti 19. sajandi teisest poolest, kui hakati rohkem kasutama rehepeksumasinaid, sest selles pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks.

FOTO: Kersti Siim

Muinsuskaitseametile laekus enne 1940. aastat ehitatud taluhoonete katuste taastamiseks või asendamiseks kokku üle 300 taotluse. 

Taluarhitektuuri toetuste esimese taotlsusvooru tähtaeg oli esmaspäeval. Praeguseks on taotluste vastuvõtmine lõppenud. Seitsmeliikmelist komisjoni ootab ees nüüd vastutusrikas töö taotluste hindamisel. Komisjoni kuuluvad riigi esindajatena kultuuriministeeriumi ja maaeluministeeriumi, lisaks muinsuskaitseameti ja keskkonnaameti töötajad. Akadeemilise poole pealt panustab komisjoni töösse Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia esindaja ja majaomanike huvide esindajana Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse juhataja.

Taotlusi hinnatakse viie kriteeriumi alusel. Komisjon vaatab taotlused läbi märtsi kuu jooksul, otsused toetuse saajate kohta selguvad aprillis. Tegu on pilootprojektiga, mille tarbeks on vahendid ette nähtud kokku neljaks aastaks, igal aastal 100 000 eurot.

Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, mille raames taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate ja vajadusel katusekonstruktsioonid, sealhulgas kande- ja jäigastavad konstruktsioonid. Materjalid vahetatakse samaväärsete või algupäraste ehk piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulike vastu.

Toetuse saamiseks tuleb katuse taastamisel või asendamisel kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja töövõtteid. Näiteks kui hoonel oli algselt roogkatus, siis toetatakse rookatuse taastamist, laastukatuse puhul laastukatuse taastamist. Vana eterniidi asendamist uue eterniidiga või muude uute ehitusmaterjalide kasutamist sellest taotlusvoorust ei toetata.

Uue taotlusvooru kuulutab muinsuskaitseamet välja juba käesoleva aasta sügisel. 

Tagasi üles