Suurfirma mees eksitab arvudega

Agronoom Heino Laiapea mullu Muugal toimunud künnipäeval.

FOTO: Erakogu

Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas püüab ajalehes Maa Elu ilmunud artiklis „Künnist loobumine annab kokkuhoidu” maalida põllumeestele pildi, et künnist loobumine säästab tohutult raha.

Kohe alguses teeb ta põhimõttelise vea, väites, et künnil kulub ühel hektaril 15–20 liitrit diislikütust. Nii palju kulus kütet 30 aastat tagasi Odessa atradega 25–30 cm sügavuselt kündes.

Tänapäeval kulub lääne firmade atradega 18–22 cm sügavuselt kündes 10–11 liitrit kütust. Seda tõendasid enam kui kahekümne aasta eest Kuusikul tehtud katsed, kus katsetati Kvernelandi atrasid. Kütusekulu on otseses sõltuvuses ka künnimehe kogemustest ja oskustest.

Künnipõhine mullaharimine ei pea olema viiekordne põllul sõitmine nagu artiklis esitatud skeemil. Piisab ühekordsest korralikust künnist, kui ader on varustatud tihendusrullidega (ja põld on külviks valmis). Nii on kulu võrreldav pindmise mullaharimise kuluga. Künnipõhise mullaharimise korral pole üldjuhul vajadust üldhävitava toimega umbrohutõrjevahendi (herbitsiidi) järele. Nii nagu areneb taimekaitsevahendite tootmine, areneb ka adratööstus. Üks ei välista teist.

Margus Ameerikas on MTÜ Eesti Künniseltsi president, kes esindab Eestit ülemaailmses künniorganisatsioonis. Eesti künniseltsi eesmärk on künnioskuste ja -kultuuri edendamine ja kaitsmine ning õigete künnivõtete propageerimine. Margus Ameerikase seisukohad lähevad lahku Maaeluministeeriumi omadest. Maaeluministeerium on toetanud künnivõistluste arengut ja künnimeeste jätkamist.

Seni, kuni Eestis jätkub künnispetsialiste, on kõigil põllumeestel tulevikku silmas pidades soovitatav omandada künnioskused ja mitte lasta atra rooste minna.

Üldhävitava toimega herbitsiidide kasutamist on võimalik vähendada, kui künda oskuslikult ja kvaliteetselt.

Populaarne

Tagasi üles