/nginx/o/2017/08/02/6951347t1h9c4e.jpg)
/nginx/o/2019/02/14/11786749t1h8e9a.jpg)
Uus kuu pööras uue lehekülje ilmapäevikus – senine karge ja keskmisest isegi külmem ilmastik asendus sooja ja niiskega, mis tuletab ehk kevadet ja üldse soojemat aega meelde, nii et räägime sellest.
Milline võib tulla kevad ja suvi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ilmastikku kujundab tsirkulatsioon (üldine õhuringlus) ja selle kaasatoodud õhumassid ehk et meil on ülekaalus importilmad – kohapeal küpsenud ilma on harva, aga vahel juhtub sedagi, mõni kohaliku tekkega tsüklon põhjustab suure saju või tekib siinsamas koguni antitsüklon (kõrgrõhkkond).
Aja jooksul on pandud tähele, et on olemas teatud tsirkulatsioonitüübid või tüüpolukorrad (ilmamustrid). Neid on püütud klassifitseerida, kusjuures seda on enamasti tehtud asukohapõhiselt, näiteks Suurbritannia-, Kesk-Euroopa- või Venemaa-keskselt. Ka Eesti jaoks on püütud päris eraldi vastavat klassifikatsiooni välja töötada (Truija, Post ja Tuulik, 2003 või Lutsar, 2018), kuid on selgunud, et Eesti puhul sobib vahest kõige paremini näiteks Wangenheim-Girsi klassifikatsioon, mis on nime saanud alusepanijatest ja on küll väga üldine, aga siiski vääriliselt kasulik.
Seega, kui õnnestuks tabada mingi seaduspära nende ilmamustrites (kui kaua need kestavad, kas on mingeid seaduspärasusi järgnevuses jne), siis saaks koostada ilmaprognoosi nädalate ja isegi kuude kohta. Nüüdisaegne praktika on siiski selline, et pikaajaliste ennustuste tegemisel kasutatakse rõhuväljade kaarte (Eestis teeb vastavaid prognoose näiteks M. Kaasik), aga päris ära pole unustatud ka analoogaastate meetodit, mida küll enam ükski teadusasutus ei soovita. Viimane tähendab jooksva aastaga võimalikult sarnase temperatuurikäiguga aastate väljaotsimist ja nende analüüsi.
Võib-olla on rohkem mõtet ennustada suve talve järgi kui talve suve järgi, sest ilmastiku järjepidevus kipub katkema suvel (täpsemalt augustis), aga meeles peab pidama, et igasugused variandid on võimalikud. Teine pudelikaela koht on üleminekuaastaajad, sest siis korraldub tsirkulatsioon põhjalikumalt ümber ja nii võib tulla ootamatusi. Seetõttu saame rääkida hooajaprognooside puhul vaid ikkagi mingist tendentsist või võimalusest, et nii võib minna. Nii et kuigi mingi seos on olemas, siiski liiga tõsiselt ei maksa oma plaane selle järgi seada, vaid olukorral võiks lihtsalt silma peal hoida, sest tsirkulatsioon sõltub ju tegelikult väga paljudest asjaoludest.
Hooajaprognoosid näitavad soojapoolset kevadet ja võib-olla sooja suve. Marko Kaasik oma 7. veebruaril uuendatud hooajaprognoosis lubab küllaltki tavalist talve lõppu ja kevadet, mis on siiski tõenäoliselt soojapoolsed. Sarnasel seisukohal on NOAA. Praegu võime selle vaid teadmiseks võtta, sest miski ei garanteeri, et läheb täpselt nii, nagu lubatud.
Praeguseks näib olevat alanud kevadtalv. See tähendab, et alanud on lumesulamisperiood, kuid talvemärgid veel päriselt ei kao. Talviseid päevi on oodata veel ilmselt hulgi, aga üldiselt on ilm soe. 46. Tartu maraton möödub üpris soojas ilmas, kuigi õhumass vahetub jahedama vastu. Sadu pole oodata.