Talude katusetoetus tekitas suurt huvi

Puitkatuste levik hoogustus uuesti 19. sajandi teisest poolest, kui hakati rohkem kasutama rehepeksumasinaid, sest selles pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. Foto: Kersti Siim

Muinsuskaitseamet jagab tänavu esmakordselt taluhoonete katuste taastamiseks toetusraha ja see on majaomanikes tekitanud väga elavat huvi.

Kui seni on riik toetanud muinsuskaitsealuste talude kordategemist, siis seekord võivad toetust küsida teisedki enne 1940. aastat ehitatud hoonete omanikud. Muinsuskaitseameti nõunik Kersti Siim tõdeb, et inimeste huvi on olnud üllatavalt suur. „Selline toetus on esmakordne ja tundub, et vajadus on põhjatu,” sõnab ta.

Miks taluhoonete taastamist toetatakse?

Taluarhitektuuri toetamise eesmärk on panustada Eestile omase ehituspärandi säilitamisse. Eestlased on suhteliselt värskelt linnastunud rahvas, seetõttu on senini säilinud Eestile ainuomast ja kultuuripärandi seisukohalt olulist taluarhitektuuri. Taluhoonestus on Eesti maamaastikku enim kujundanud element läbi aegade.

Pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses. Taluarhitektuuri korrastamise toetamine aitab neid hooneid kasutuses hoida ning aitab kaasa kohalike kultuuri- ja ehitustraditsioonide säilitamisele.

Milliste hoonete katuste taastamiseks saab toetust küsida?

Sellest taotlusvoorust saavad katuste taastamiseks või asendamiseks toetust küsida eraomanikud, kelle talukompleksi kuuluv elamu on ehitatud enne 1940. aastat. Tegu ei pea olema muinsuskaitse all oleva hoonega. Taotluste hindamise üks kriteerium on algupärasus. Need hooned, mis on säilinud algupärasena, saavad taotluste hindamisel kõrgemaid punkte.

Millise katuse saaks toetuse eest panna?

Selle taotlusvooru eesmärk on ennekõike kaasa aidata väärtusliku maa-arhitektuuri ja maamaastiku omapära säilitamisele. Toetuse saamiseks tuleb katuse taastamisel või asendamisel kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja töövõtteid. Ehk just neid materjale, mis on sellele piirkonnale ja ehitusperioodile iseloomulikud. Näiteks kui hoonel oli algselt roogkatus, siis toetame roogkatuse taastamist. Eterniitkatuse asendamist uue eterniidiga me sellest voorust ei toeta.

Toetus aitab muu hulgas kaasa traditsiooniliste ehitusvõtete levikule. Kui materjalide kasutus levib, on inimesed ka tellijana teadlikumad.

Millised katused olid Eestis taludel enne 1940. aastat?

Praeguseks säilinud taluelamutel on algselt, olenevalt piirkonnast, paigaldatud peamiselt puit-, õlg- ja roogkatuseid. Puitkatuste levik hoogustus uuesti alates 19. sajandi teisest poolest seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. Näiteks rehepeksumasinas pekstud õled ei sobinud enam katusekatteks. See polnud ainus muutus. Soomest toodi 19. sajandi lõpul Eestisse esimesed laastumasinad ja eks neid muudatusi oli veel.

Puitkatuse keskmine eluiga on umbes 30–50 aastat, roogkatus võib vastu pidada kuni 70 aastat. Kestvust mõjutavad nii puidu materjali kvaliteet, paigaldamine, katusekalle, ilmastikutingimused kui ka hooldamine. Väärikalt vananenud taluelamu tervikliku välisilme saavutamiseks on endisaegse katusekattematerjali kasutamine vaieldamatult õige samm.

Mida toetusest huvitatud inimesed teilt seni küsinud on?

Peamiselt tuntakse huvi, kas toetus laieneb ka abihoonetele, milliseid materjale võib kasutada.

Küsitakse ka, kas toetuse eest on lubatud teised tööd, näiteks seinapalkide vahetus, vundamenditööd. See toetus keskendub ikkagi praegu katustele.

Selline toetus on esmakordne ja tundub, et vajadus on põhjatu.

Paljudel on mure, et nad ei jõua projekti nii kiirelt valmis, et see taotlusele lisada. Antud juhul piisab, kui taotlusesse on märgitud projekti nõue ning ajakavas ka projekteerimistööga arvestatud. Küsitakse ka, kas toetust saab küsida poole katuse peale, et järgmisel aastal ülejäänu teha. Vastus: oluline on terviklik lõpptulemus ja mitme aasta peale tööd planeerida ei saa.

Kellel on plaanis suurem töö ja ehitusprojekt on nõutav, võib taotluse teha ka järgmise aasta vooru. Kes tänavu toetust saavad, peavad arvestama, et töö peab kindlasti sel aastal valmis saama. Toetust järgmisse aastasse üle kanda ei saa. Toetuse kasutamata jätmisel tuleb see tagasi maksta.

Tänavu läheb jagamisele 100 000 eurot. Kuna omaosalus on päris suur, siis kas koguneb piisavalt huvitatuid, et summa jagatud saab?

Korraldame seda taotlusvooru esimest korda ja kuna tavalise maamaja omanikul ei olnud seni võimalik kuskilt toetust küsida, on inimeste huvi mõistetavalt väga suur. Kindlasti jõuab meieni piisavas koguses kõikidele taotlusvooru tingimustele vastavaid taotlusi.

Taluarhitektuuri toetamiseks on Muinsuskaitseametile vahendid eraldatud ka kolmeks järgmiseks aastaks, ehk kokku 400 000 eurot, kindlasti need taotlusvoorud jätkuvad ja kõik huvilised ei pea taotlust esitama kohe sellel aastal.

Varem on antud toetust muinsuskaitsealustele taluhoonetele, mida on selle raames ära tehtud?

Keskmiselt on muinsuskaitsealused taluhooned saanud toetust ligi 50 000 eurot aastas. Peamiselt on toetused kasutatud just katusetöödeks.

Kui palju meil on muinsuskaitse all taluhooneid ja mis seisus need on?

Eestis on taluarhitektuuri muinsuskaitse all kokku 237 iseseisvat hoonet, millest enamik on ühe või teise talukompleksi osad. Neist 49 on eluhooned, mille seisukorda on hinnatud valdavalt rahuldavaks.

Kuidas käib otsustamine, milline taluhoone väärib muinsuskaitset?

Mälestiste nimekiri on esindusnimekiri, mis annab ülevaate Eesti ajaloo eri etappidest ja asustuse ajaloost. Üldjuhul võetakse kaitse alla hoonetüübi esinduslikumad näited. Arvesse võetakse, kui hästi on hoone säilinud, kas sel on omanik jms. Mälestiseks tunnistamisel toetutakse üldjuhul alusuuringutele, mille abil selgub see osa, mis väärib mälestisena esile toomist.

Selge on see, et palju väärtuslikku taluarhitektuuri ei ole riikliku kaitse all ja see polegi eraldi eesmärk. Praegune toetus võimaldab talumajade säilimist toetada ka neid kaitse alla võtmata.

Kiputakse arvama, et kui hoone on muinsuskaitse all, on see omanikule suur peavalu. Mida see annaks omanikule, kui ta hoone muinsuskaitse all on?

Muinsuskaitse all olevate hoonete omanikel on võimalik taotleda hoone restaureerimiseks Muinsuskaitseametilt toetust. Toetus kaitsealusele hoonele on tulumaksuvaba.

Samuti saab hoone omanik Muinsuskaitseametist nõu ja soovitusi, milliseid materjale valida ja mis järjekorras töid teha. Kaitsealustele hoonetele on uue muinsuskaitseseadusega ette nähtud ka uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamine.

Kindlasti nõuab muinsuskaitse all oleva hoone restaureerimine omanikult põhjalikku läbimõtlemist ja arutamist. Kuid projekti alternatiivide kaalumine ja asjade põhjalik läbimõtlemine paberil võib anda pikas perspektiivis hoopis raha säästvaid lahendusi. Näiteks traditsiooniliste ehitusmaterjalide kasutamine võib tihti pikendada hoone eluiga. Mitmed taluhooned on jõudnud kaitse alla just tänu nende omanike tehtud ettepanekule.

Taluarhitektuuri toetamise taotlusvoor

Taluelamu peab olema ajaloolisse talukompleksi kuulunud eluhoone ehk üksikelamu, mis on ehitatud enne 1940. aastat.
Taotlusvoorust toetatakse tegevusi, millega taastatakse või asendatakse taluelamu katusekate.
Toetuse minimaalne summa on 5000 eurot ja maksimaalne 10 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 50%.
Taotluse esitamise tähtaeg on 18.02.2019.
Allikas: Muinsuskaitseamet