Must pässik ehk kasekäsn on kurjade tõbede tõrjuja

Nime üle vaieldakse alati, aga kes korra kasekäsna näinud, see teistega segi ei aja. FOTO: Urmas Luik/pärnu Postimees Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Metsas jalutades, eriti praegu, kui puudel lehti pole, võib kasetüvedel märgata tumedaid mustjaspruune mügarikke. Niiske ilmaga on need pealt mustad, aga kui pealmine kiht eemaldada, tuleb välja pruun kiht. Mõned mügarikud on väiksemad, mõned 3–5 kg rasked.

Tegu on musta pässiku ehk rahvakeeli kasekäsnaga, mis on kasel elava taelikute sugukonda kuuluva parasiitseene eosteta moodustis. Nime üle vaieldakse alati, aga kes korra kasekäsna näinud, see teistega segi ei aja.

Must pässik on rahvameditsiinis hinnatud ravim. Ida-Euroopa rahvameditsiinis on seda kasutatud alates 16. sajandist. Meiegi metsades, eriti vanemates segametsades leidub neid. Kui oled ühe leidnud, siis võib samas metsas neid veel olla.

Pässiku saab kaselt kätte kaika või tugeva toikaga maha lüües, kuid võib kasutada ka kirvest või tugevat roostevaba nuga. Kui metsa raiutakse, koguvad teadlikumad metsamehed ise kaskede küljest pässikuid. Raviomadused on elusatelt puudelt kogutud kasekäsnadel. Kui puu on surnud, muutub kasekäsnade keemiline koostis ja raviks need enam ei sobi.

Kasekäsna ehk musta pässikut võib koguda aasta läbi, kuid parim aeg on sügisest kevadeni.

Kui pässik on tüvest eemaldatud ja lahtisest välimisest kihist puhastatud, tuleb see tükeldada 3–6 cm tükkideks ja säilitamiseks kuivatada 35–50 kraadi juures. Võib kohe ka väiksemateks tükkideks peenestada, siis on hiljem kergem tõmmist teda. Kasekäsna peenestamisel tekkivast purust saab tõmmist valmistada. Tänapäeva mikserite ja veskitega saab väikesed tükid jahuks jahvatada. Vanasti kasutasid metsamehed ja kütid kasekäsna kohvi asemel. Kasekäsna keemiline koostis on rikkalik: B1-, B2- ja B5-vitamiin, flavonoidid, fenoolid, fütosteroidid, sahhariidid, agaritsiinhape, mineraalid, sh kaalium, magneesium ja mangaan. Antioksüdantide poolest on kasekäsn maailmas esikohal, ületades isegi palju kiidetud goji-marju.

Kurjade tõbede tõrjuja

Kasekäsnast valmistatud teed või tõmmised tõstavad toonust, tugevdavad immuunsüsteemi ja närvisüsteemi, parandavad seedimist, alandavad vererõhku ja pulsisagedust. Sellest on abi astma, bronhiidi ja tuberkuloosi ravis, soolte ja mao limaskesta põletike korral. Kasekäsn hävitab baktereid ja mikroobe.

Kasekäsnast ravimeid on hakatud kasutama autoimmuunhaiguste ravis, sest sel on mõnede kasvajarakkude arengut pärssiv toime. Vähihaigel parandavad kasekäsnatõmmised enesetunnet, vähendavad iiveldust, kahandavad kasvaja mõõtmeid, muudavad selle pehmemaks ja leevendavad valu. Kasekäsnast valmistatud ravimeid on kasutatud mao-, soole-, maksa- ja kopsuvähi vastu. Kasekäsnaga ravimise ajal on soovitatav tarbida taimset toitu, vältida konserve, vorste ja teravaid toite.

Toime on musta pässiku keskosal (tumedam pruun, milles on oranžikaid kiiri), mitte väliskihil. Lahtine väliskiht tuleks eemaldada metallist harjaga või noaga. Kasekäsna tasub juua pärast keemia- ja kiiritusravi, et immuunsüsteemi taastada. Kasekäsnaga ravimisest on kirjutanud Aleksandr Solženitsõn romaanis „Vähktõvekorpus”.

Käsekäsna tõmmiseid ja tinktuure valmistatakse ka koos teiste taimedega, näiteks kevadiste männikasvudega, milles on C-vitamiini ja eeterlikke õlisid, mis mõjuvad hästi hingamisteedele. Või siis koos raudrohu, marjade ja vürtsidega, nii nagu keegi soovib ja vaja on.

Kasekäsna tõmmist valmistatakse klassikaliselt: leotada tükid leiges vees pehmeks, peenestada, lisada 5 osa 50kraadist vett, lasta tõmmata 2 ööpäeva, kurnata ja juua. Jook säilib 3–4 päeva jahedas, juua tuleb lonksukaupa 3–4 tassi päevas. Kui on peeneks jahvatatud kasekäsn kohe võtta, piisab, kui valada pulber üle 50kraadise veega ja lasta 30 min tõmmata. Apteegis on müügil ka tööstuslikult valmistatud preparaat befungiin, mida kasutatakse kasvajaravis ja millesse on peale kasekäsnaekstrakti lisatud koobaltisooli.

Hea koguda talvel

Kasekäsna ehk musta pässikut võib koguda aasta läbi, kuid parim aeg on sügisest kevadeni, kui puudel pole lehti. Arvatakse, et siis on toimeaineid rohkem sees. Suvel on muid tegemisi ja kasekäsnad pole ka nii hästi näha.

Olen tähele pannud, et vahel kasvavad äravõetud käsnade asemele uued, aga see võtab mitu aastat. Eestis kogutakse kasekäsna metsast, kus see kasvab loomulikus keskkonnas. Välismaal kasvatatakse musta pässikut juba istandustes ja tuuakse siiagi ökopoodidesse. Kahtlen, kas neis sellist väge on. Mõistlik on ikkagi ise koguda või varuda otse metsameestelt.

Mõningatel andmetel säilivad kasekäsna raviomadused ainult pool aastat. Seega, mida värskem, seda parem. Vahelduseks kohvile võiks tervise tugevdamiseks musta pässiku puru kasutada. On värvi poolest kohviga sarnane ja maitselgi pole viga. Samuti võib pässikut purustatud või jahvatatud kujul lisada taimeteesse. Annab ilusa pruuni värvi, kuhjaga antioksüdante jt kasulikke aineid.