/nginx/o/2019/02/14/11786708t1h4d8f.jpg)
Eesti kõige suurema tootlikkusega piimafarmi, Kaiu farmi laienduse avamisele kutsuti külalised 5. veebruaril. Kingituste ja lillede toomise asemel palusid võõrustajad teha ülekande Kaiu lasteaia toetamiseks. Asutusele tuli see suure ja meeldiva üllatusena.
Arvukas seltskond oli sõnavõttude ajal kõleda tuule eest varjul suures soojendusega telgis. Tulevikus on sellel kohal tahkesõnniku hoidla, mille betoonpõrand on juba valatud.
Aktsiaseltsi Trigon Dairy Farming Estonia alla on koondunud kolm suurt põllumajandusettevõtet: Kaiu LT, sellest 35 km kaugusel olev Väätsa Agro ja Saaremaal asuv Kärla Põllumajandusühistu. Algusest peale on kolme tegevjuhiks olnud entusiastlik Margus Muld, kes 2017. aastal pälvis aasta põllumehe tiitli. Kui 2006. aastal Kaiu LT osteti, oli loomakasvatus neljas väikeses laudas. „Kohe tegime otsuse ehitada üks suur farm keskele: muidu oli üks tiir 20 km pikkune, kui kõik farmid läbi sõita,” rääkis tegevjuht. 2008. aasta jaanuaris toodi sinna loomad sisse. Eelmisel aastal võeti siin ette palju mastaapsem ehitamine: investeeringu suurus oli 3,5 miljonit eurot. „Valmis laut 500 lüpsilehmale ja 250pealine vasikalaut, pikendasime poegimislauta, ehitasime puistesöödahoidla laienduse, silohoidla ja kaks 12 000 m3 mahutavusega vedelsõnnikuhoidlat. DeLaval paigaldas õue 25tonnise piimamahuti,” loetles Margus Muld tehtut.
Praegu annab Kaiu LT iga päev ära umbes 25 tonni piima. Edaspidi tahetakse piimakogust suurendada, seepärast valati ära teisegi piimatanki vundament. Uuendus on seegi, et olmeplokki hakatakse kütma piima jahutamisel tekkiva soojusega. Samasugune lahendus on juba Väätsa Agros.
Mapri Ehituse esindaja tõi välja, et taolisi kaherealisi lautu, nagu nad Kaius püsti panid, on Eestis ühe käe sõrmedel lugeda, Kaiu LT on sellega kindlasti suunanäitajaks teistele.
Kaherealises laudas on loomadel rohkem ruumi ja õhku ning nad ei pea võitlema oma koha eest söödalava ääres. Kolmerealises laudas kaks rida loomi sõi, kolmandik vaatas pealt. Kuna veis on karjaloom, siis tahavad nad kõike korraga teha. „Nüüd saavad nad loomuomaselt toimetada. Siis on loomad rõõmsamad, püsivad karjas kauem ja annavad rohkem piima,” ütles Muld.
Viimane päevakoguse rekord oli 47,5 liitrit lehma kohta, aga sihiks on veel kopsakamad kogused.
Esimesed tulemused uues laudas on väga head ja toodang hakkas kiiresti kasvama. 2018. aastal oli keskmine väljalüps lehma kohta 13 239 kilo. Viimane päevakoguse rekord oli 47,5 liitrit lehma kohta, aga sihiks on veel kopsakamad kogused.
Vasikate kiireks kosumiseks osteti n-ö ammed – automaatsöötjad, mis pannakse lähiajal üles. See annab võimaluse vasikatel süüa 10–15 korda päevas, mitte 2–3 korda, nagu varem käsitsi ette andes.
Tegevjuht selgitas, kuidas suur investeering aitab kulusid vähendada. „Üks laienemise põhjus oli, et töötajaid ei piisa – sellepärast tulebki üha enam tehnoloogiaid kasutada. Umbes 10 protsenti loomakasvatuse töötajaid on meil Ukrainast, muud võimalust hetkel ei näe.” Ka piima hind pole tõusnud, muud kulud küll. Mulluse põua tõttu on kõige suurem söödahinna tõus: teravilja hind tõusis 30–35 protsenti, ka energia hind kallines. Söödakulu on kõigist kuludest ligi pool. „Aga tuleb osata niimoodi majandada, et ellu jääda,” rääkis Muld.
Trigonil on plaanis on veelgi laieneda: Kaius on kavas ehitada juurde noorkarjalaut 1100 loomale ja Väätsa 2200 lehmale lisanduks 1100. Toetuse taotlused PRIAsse on esitatud.
Kaius on praegu on 680 lehma. Oma karja juurdekasvuga, milleks kulub kuni kaks ja pool aastat, saab uus laut täis. Üks põhjus, miks seda ise teha, on see, et tiined mullikad on osta suhteliselt kallid, kuid ostuga kaasneb risk, et ostad sisse ka haigused. Tulevikus saab Kaius olema kuni 1200 lüpsilehma.
Trigon Dairy Farming Estonia ASi nõukogu esimees Joakim Helenius kõneles teemal, kas Eesti põllumajandusel on tulevikku. Ta märkis, et viimased paarkümmend aastat on piima hind olnud heitlik ja pole muude kulude tõusuga alati kaasas käinud. Põllumajandussektor on saanud osaliselt hakkama laenude abil.
Helenius küsis, miks sellises olukorras siiski investeerida põllumajandusse. Trigon on seda teinud, sest Eesti piimafarmid on Euroopa suurimate hulgas ja piimatootmises saab lisada efektiivsust palju kiiremini. Tema sõnul on suured piimafarmid kuluefektiivsed ja mida suurem tootmine, seda suurem kasumlikkus. Alla sajapealistel lüpsifarmidel ei näe ta pikas perspektiivis tulevikku piimatootjatena.
„Arvude vastu pole argumente, poliitiliselt on hea rääkida, et peame väikeste farmide piimatootmist toetama, aga see pole loogiline, midagi muud tuleb välja pakkuda. Nemad peavad leidma oma niši, mis ei ole tavaline piimatootmine ja teraviljakasvatus,” ütles Helenius. Ta tõi näite, et Ameerikas võtavad mõned farmid lehma kallistamise eest raha. Helenius usub, et võimalusi kestmiseks on, iga väike farm peab oma tee leidma.
Põllumajandusminister Tarmo Tamm sõnas, et Eesti piimatootmine on tehnoloogiliselt Euroopa tipus. Enam pole vaja minna välismaale vaatama, saab minna Eestis naabrite juurde. Tamm usub, et põllumajandus on Eesti kõige suurem võimalus. Järgmise 30 aastaga kasvab maailmas toiduvajadus 60 protsenti. Eesti trumbiks on neli aastaaega ja miljon hektarit maad. Meil on tohutult kasutamata ressursse. Kui me sellesse usume, saame oma maaelu käima. Kõik suuremad turud on Eestile avatud. ELi ja Jaapani vahel on vabakaubandusleping, mis võimaldab meie põllumajandustooteid tollivabalt sinna müüa. Hiina turg pole piimatoodete osas veel täielikult avatud, aga eksport kasvab pidevalt.
Ministri sõnul toob piimatootmine raha lauale. Aprillis tehakse Eesti põllumajanduse suurim investeering: Paidesse ehitatakse uus piimatööstus, mille hinnanguline maksumus on u 100 miljonit eurot. „Me saame siis rikkaks, kui jätame toodangu Eestisse, teeme sellest hea toote ja müüme seda,” ütles Tamm.