Teet Kallakmaa: Tahan tekitada noortes huvi maaelu vastu

Teet Kallakmaa näitamas vilja kidurat kasvu mullusel põuasel suvel. Foto: Dmitri Kotjuh

Loomade heaolusse on presidendilt kõrge tunnustuse saanud põllumees Teet Kallakmaa panustanud kolm miljonit. Kui saab teoks ka tema järgmine soov, võib ta rahumeeli hakata mõtlema pensionipõlve pidamisele kuskil soojal maal, majas vaatega ookeanile.

President Kersti Kaljulaidilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi pälvinud Metstaguse Agro omanik Teet Kallakmaa on loomult tagasihoidlik põllumees. Saades teada, et nii kõrge tunnustus antakse talle ettevõtluse ja kohaliku elu edendamise eest Järvamaal, tõdeb ta, et eks ole üht-teist ju 25 tegutsemisaasta jooksul tehtud ka. „Kõike, mida teen, ei tee ma ju ainult omakasu pärast, ikka laiemalt püüan mõelda, meile kõigile. Eesti hea käekäik on mulle väga tähtis. Olen ju tõeline kodumaa mees, sünnipäevgi meil samal päeval,” lisab ta naljaga pooleks, sest huumorit hindava mehena ei taha ta, et jutuajamine nüüd väga tõsise tooni võtaks.

Loomade heaolusse 3 miljonit

Tunnistab vaid, et tänavu peetav sünnipäev on tavalisest pühalikum ja algab juba 22. veebruaril teenetemärgi kättesaamise piduliku üritusega.

Metstaguse Agro farmis on üle tuhande looma, neist pooled lehmad ja pooled noorloomad. Rohkem neid olema ei saagi, sest Kallakmaa on pingutanud mitte loomade arvu suurendamise, vaid nende võimalikult „inimväärse” elu nimel. Loomade pidamistingimuste parandamisse on ta investeerinud peaaegu kolm miljonit nii PRIA kui ka pangalaenude abiga. Nüüd peaks lautadega juba üsna rahule jääma.

Kallakmaal on täitmisel järgmine suurem soov. Samm tuleviku suunas on panna tootmine tööle efektiivsemalt ehk lauta on vaja peaaegu 15aastase asemele märksa ajakohasemat lüpsiseadet. „Milline robot lauta lüpsma võtta, ma veel ei tea. Sõidan selle otsingul veel maailmas ringi, kuid praegusega enam kaua edasi minna ei saa. Inimtööjõudu kulub liiga palju, efektiivsemaks piima tootmiseks tuleb seda viia miinimumini,” teatab ta kindlalt.

Praegu töötab ettevõtte laudapoolel 16 inimest. Uue lüpsirobotiga näeb ta tööl kuni kümmet inimest. Põlise maamehena teab ta, et see on võimalik, sest inimesi, just tööinimesi jääb maal nagunii aina vähemaks.

Kallakmaa peab ennast Järva-Jaani kohalikuks meheks, kuigi sündinud on ta Rapla haiglas. „Kolisime perega Järva-Jaani, kui olin viieaastane, seega peaaegu pool sajandit tagasi. Vaid ülikooli ja sõjaväe aja olen siit ära olnud. Ka töötanud olen eluaeg ühe koha peal,” kõneleb ta. EPA lõpetanud agronoomina tuli ta Järva-Jaani ühismajandi osakonda agronoomiks, tõusis osakonnajuhatajaks ja kui põllumajandusreformi ajal said osakonnajuhatajatest firmajuhid, asuski juhtima Metstaguse Agro osaühingut ja teeb seda siiani.

Kallakmaa jätkas põllumajanduses oma kolhoosiesimehest isa tööd, endal tal aga oma ettevõtet kellelegi üle anda pole. Tal on varasemast kahest abielust küll kaks tütart, kuid elu on läinud nii, et nendest maale tulijaid ta enam ei näe. See on ka üks põhjus, miks ta korraldab juba mitu aastat Järva-Jaanis suviseid noorte töö- ja puhkelaagreid. „Tahan tekitada noortes huvi põllumajanduse ja maaelu vastu. Põldu tuleb tahta ja osata harida ning loomi kasvatada. See on meie, ma mõtlen Eestimaa jõud ja tugevus,” lausub ta.

Nii teeb ta kõik endast oleneva, et luua põllumajandusest positiivne kuvand ja noored julgeksid maale elama jääda ning tulla ja töötada põllumajanduses.

Unistab majast vaatega ookeanile

„Tänavu saan 54aastaseks ja tean kindlalt, et surmani ma tegevjuhina ei tööta. Pensionieas kavatsen aktiivselt tegutseda vaid oma hobidega,” nendib ta.

Kuidas töö tema põllumajandusettevõttes edasi saab toimuma, sellele Kallakmaa praegu veel väga üksikasjalikult ei mõtle. Ta tahab uskuda, et küll kõik laabub nii, nagu peab. Selle nimel ju veel aega töötada mitu aastat, teab ta vaid.

Mehe hobideks on jalgrattasõit ja suusatamine. Enamiku vabast ajast pühendab ta MTÜle Järva-Jaani Ratta- ja Suusaklubi. Just rahvaspordi tegemisele.

„Ühes varasemas intervjuus olen öelnud, et olen mägede ja sooja maa inimene. Mulle meeldivad vesi, mäed, rattasõit, suusatamine. Näen ennast pensionipõlves elamas kuskil mere ääres. Oma unistustes elan majas, kust ühest aknast avaneb vaade ookeanile, kuhu saan joosta. Teisest aknast näen lumist mäetippu. Kui tahan, sõidan sinna jalgrattaga, kui tahan, sõidan veel kaugemale ja saan suusatada,” pajatab ta.

Lisab veidikese pausi järel, et ju see on ka põhjus, miks ta eelistab panna oma raha pigem reisimisele kui Järva-Jaani kodumaja aina mugavaks ehitamisele. Viimased kümme aastat reisivad nad koos elukaaslase Pillega, kes tuli mõned aastad tagasi tööle Metstaguse Agro OÜsse loomakasvatusjuhiks. „Oleme Pillega hea tandem. Meile meeldib kõike koos teha nii tööl kui ka vabal ajal. Oskame pingutada ja ka elu nautida,” lausub ta.

Kallakmaa teab, et tänapäevaste vahendite juures saab ta omanikuna hoida ettevõttes kätt pulsil ka kaugusest, ei pea olema igal hommikul meeste ees. Nii sõidab ta intervjuuandmise ajalgi sõpruskonnaga Järva-Jaani ratta- ja suusaklubist Saksamaale suusamaratonile. Teise kokkulepitud üritusena käiakse klubiliikmetega kevadel rattalaagris Hispaanias. Pillega koos tõmbab neid korra aastas mägedesse. „Eelmisel mägede reisil vallutasime koos 6000 meetri piiri, kuid see pole ju ometi lagi. Ettevaatlikkust säilitades võib ka kõrgemaid mägesid sihtida, sest minu deviis on – töötada selleks, et elada, mitte elada selleks, et töötada,” kinnitab ta.

Piimanduse tulevik on helge

Ka piimanduse tuleviku pärast pole Kallakmaa meelest muretseda vaja, sest eestlased on endid näidanud toodangult lehma kohta Euroopa tippu kuuluvatena ja nii see ka jääb. „Oma väiksusega me hindasid ja turgusid küll ei mõjuta, aga etaloniks oleme efektiivse tootmise korraldajatena ja kvaliteediga. Meil on kliima ja inimesed koos pikaaegse traditsiooniga ja selles jääme teistele suureks eeskujuks,” usub ta.

President Kersti Kaljulaid annab Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 112 inimesele, kelle pühendumus oma kutsetööle või kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. President annab teenetemärgid üle 22. veebruaril Arvo Pärdi Keskuses.