Ülla eesmärgi sõnastajad nägid vaid Mandri-Eestit

Kihnu kooli kehalise kasvatuse õpetaja ja ujumistreener Ragnar Anniko koos oma õpilastega.

FOTO: Mailiis Ollino

Valitsus ei näinud ujumisõpetuse kohustuslikuks muutmisel saarelise asukohaga koolide erisusi, mis muudab sellise õppe päris vaevaliseks,” ütleb Kihnu kooli direktor Jaan Urvet, mõeldes kümnetunnistele päevadele, mil teise ja kolmanda klassi lapsed 12kilomeetrise meretee ja Munalaiu sadamast 40kilomeetrise bussisõidu järel sukelduvad Pärnus Tervise spaa basseini riikliku kehalise kasvatuse ainekava täitma.

Ruhnust ümber asununa juhatab Urvet Kihnu kooli esimest õppeaastat ning kui ta sügisel tahtis broneerida ujumisaegu Pärnu spordikooli hallatavasse Koidula kooli ujulasse, oli juba hilja. Abipalve Pärnumaa spordiliitu jäi tulemuseta, sest väljaspool Pärnut on riigi suurimas maakonnas ujula vaid Tootsi alevikus.

„Tervise spaaga saavutas kokkuleppe meie noorsootöötaja Jana Ruubel ja tulemus on väga hea: abivalmis personal, rahulik treeninguaeg,” kirjeldab direktor kehalise kasvatuse õpetaja ja treeneri Ragnar Anniko juhendatavaid ujumistunde.

Tunnid ujumise ja laeva väljumise vahel

Ujumistundide järel jääb laeva väljumiseni Munalaiust paar vaba tundi, mida ei lasta tühja. Tervislikku lõuna järel Pärnu Vanalinna kooli sööklas algab direktor Urveti koostatud kultuuriprogramm. Väikesed kihnlased on uudistanud politseimaja, Endla teatri lavatagust, muuseumi, ees on oreli kuulamine Eliisabeti kirikus, Pernova loodusmaja külastus ja muudki põnevat, sest Kihnu kool käib maakonnakeskuses ujumas kümnel teisipäeval.

Vanarahvas teab, et pole halba ilma heata. Sama kinnitab ka Urvet, kelle arvates probleem, et Kihnule ei eraldatud eeliskorras ujumisaegu Pärnu spordikoolis, on muutunud privileegiks, sest Tervise sauna- ja veekeskuse kasutamine on tulemuslik. Paraku pole mandril ujumaõppimine odav, sest Munalaiu sadamas ei ole aega oodata tasuta ühistransporti, lastele tuleb laeva vastu valla tellitud buss, ujula pilet maksab kuus eurot, toidule ja edasi-tagasi laevasõidule kulub samuti eurosid. Kui siia liita nädalane ujumislaager suvel, saab vallavanem Ingvar Saare riigi toetuse ja tegelike kulude vaheks ligemale 3000 eurot.

„Pärnumaa ühistranspordikeskus toob lapsed liinigraafiku raames taksobussiga lõunasele praamile, tänu sellele on vallaeelarves väike kokkuhoid, muidu lisanduks täiendav 700 eurot,” mainib Saare. „Meil on muidugi väikesaarte toetus, mis katabki neid erisusi, küll aga näitab see ilmekalt, et kulud saarelistes oludes on toetusest ligikaudu neli ja pool korda suuremad, aga – lapsed on väga rahul, neile on iga ujumisepäev nagu klassiekskursioon ja täname kõiki teenusepakkujaid, kes pakuvad selleks lisaväärtust.”

Kihnust viis korda suurema, kuid püsielanike arvult väiksema Vormsi saare õpilased kulutavad Sviby sadamast laevaga Rohukülla sõiduks kolmveerand tundi ja Haapsalu veekeskusesse on sealt kümmekond kilomeetrit. Osaühingu Haapsalu Linna Spordibaasid hallatava veekeskuse kodulehel on kirjas, et koolilaste treeningu kuutasu on 32 eurot arvestusega, et ühes kalendrikuus on kaheksa treeningut.

Valla toetuseta hakkama ei saa

Vormsi vallavalitsuse haridus- ja sotsiaaltöö spetsialisti Meeme Veissoni jutu järgi käivad Vormsi lasteaed-põhikooli õpilased esimesest ühenda klassini aastas paar-kolm kuud ­Haapsalu veekeskuses ujumas. Tunde rahastatakse riigi kohustusliku ujumise algõpetuse rahast, kuid valla toetuseta hakkama ei saada.

Haldusreformi järel on Tõstamaa keskkool Pärnu linnas ja kooli õppejuht Maris Adler märgib, et kolmanda klassi õpilased said kohustuslikud 40 ujumistundi kätte eelmisel õppeaastal ja teise klassi õpilaste ujumistunnid algavad märtsist Koidula kooli ujulas. Esmaspäeva, kolmapäeva ja reede hommikul võetakse 50 kilomeetri pikkusel teel koolibussi peale Lindi lasteaed-algkooli teise ja kolmanda klassi õpilased. Lindi kaluriküla asub ju reformi järel samuti Pärnu linnas.

„Eelnevatel aastatel käisime Pärnus Raba ujulas, aga see ei tööta enam, eelmisel aastal käisime Haapsalu veekeskuses, kaks korda kuus, selle päeva ainetunnid jaotati teiste nädalapäevade peale, ajakulu oli küll suur, kuid korraga sai kätte kaks tundi,” nendib Adler.

Adler tõdeb, et riigi toetus katab ujumistundide osa ja väikese osa sõidust, kuid suur osa transpordikulust on omavalitsuse kanda.

Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik Tiina Möll selgitab, et kooliprogrammis on ette nähtud ujumise algõpet 40 akadeemilist tundi aastas ehk tund nädalas. Koolidel on vabad käed õpet korraldada neile sobival aastaajal kokkuleppel omavalitsuste ja ujulatega.

Haridusministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Pille Liblik kinnitab, et riiklikus õppekavas ei ole sätestatud ujumistundide aega. Kool otsustab, millal ujumisõpet korraldatakse ja kuidas kool koos koolipidajaga saavutab ujula kasutamise kokkuleppe.

„Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata ilmastikule ja valida õppe korraldamiseks sobilik aeg. Kuigi haigestumise oht on igal aastaajal, siis näiteks osa koole planeerib ujumise algõpetust anda juunikuus,” lisab Liblik.

Ideaalis peaks ujulaid rohkem olema

Tõsiasjale, et riiklikult on kohustuslikuks muudetud see, milleks napib võimalusi, vastab Liblik viitega, et ujumise algõpetus on koolides kohustuslik 1970. aastatest ja järjepidevalt on ujulaid rekonstrueeritud, renoveeritud, juurde ehitatud. Uue ainekava ja metoodika järgi omandavad lapsed praktilise ujumisoskuse: oskuse sukelduda, hõljuda, libiseda, ujuda selili- ja rinnuliasendis vähemalt 200 meetrit.

Eesti ujumisliidu ujumise algõpetuse projektijuht Helen Link arvab, et ideaalis võiks ujulaid olla rohkem. „Arvan, et igasse uude lasteaeda võiks ehitada kohe ka ujula,” ütleb Link.

Lingi jutu järgi on riiklikud õppekavad õpitulemuste-kesksed, kirjeldatud on oskused ja pädevused, mida õpilased teatud ajaks peavad saavutama. Kohustuslikku tundide arvu kehtestatud ei ole, kuid kui lapsed ujuda ei oska, kulub neil õige metoodika järgi ja ettenähtud tingimustes ujuma õppimiseks 30–50 tundi. Seetõttu võeti riigi lisaraha eraldamisel arvutuste aluseks 40 ujumistundi.

Lastevanemate liit tunnustas ujumisliitu tiitliga „Aasta tervisetegu 2018” selle eest, et lastele luuakse ujumise õppimiseks võimalused, seega kooliujumise edendamise eest. See näitab Lingi arvates, kui oluline on vanematele, et lapsed saavad koolist muude eluks vajalike oskuste kõrval ka ujumisoskuse.

Populaarne

Tagasi üles