Kui inimene teeb loomi aidates kurja

Söögimaja meelitab lisaks lindudele kohale ka kasse, oravaid, nugiseid ja pisikesi linde jahtivaid kulle. Foto: Elmo Riig / Sakala

Üle mitme aasta saame tänavu taas nautida normaalset Eestimaa talve. Kohev lumi ja parajad miinuskraadid on aga mõned loomasõbrad muretsema pannud ja nii on levimas üleskutsed minna metsloomi aitama.

Jahimeeste seltsi juht Tõnis Korts tõdeb, et kaastunne on täiesti inimlik, aga paraku ei tule iga kord teadmised järele. Aitama peab väga ettevaatlikult, et mitte teadmatusest hoopis kurja teha.

Võtame või sel talvel sagedased kurtmised, et inimesed panevad lindude toidumajadesse sööki, mis pisikesi tiivulisi kohale meelitab, aga siis tuleb „paha suur lind”, kes väiksed ära sööb.

„See ongi elu,” kostab kommentaariks Korts. „Kui paned kuhugi toitu, siis tuleb sinna sööma üks liik, mis on omakorda toiduahelas kellegi teise toit.”

„Kui paned kuhugi toitu, siis tuleb sinna sööma üks liik, mis on omakorda toiduahelas kellegi teise toit.”

Seega oleks enne aitama asumist mõistlik mõne spetsialistiga nõu pidada.

„Looduses on keerulised ahelad ja sinna sekkuda on ohtlik,” nendib Korts. „Ei ole nii, et astud ühe sammu ja nii jääbki. Su samm kutsub esile sammude ahela ja võid oma näiliselt hea teoga vallandada hoopis muud protsessid. Kui tõesti on soov metsloomi toita, tasub kindlasti konsulteerida õppinud inimesega.”

Talvel söövad põdrad peamiselt oksi ja kuusekoort. Kitsed aga mustika- ja pohlavarsi ning neile on oluline, et nad suudaksid lume sees maapinnale oma magamisaseme teha. Kitsedele ei tee niivõrd liiga külmakraadid, kuivõrd just lumikatte seis. Tänavune talv pole vähemalt seni keeruline ja metsloomad saavad hästi hakkama.

Kui kohev lumi sobib kitsedele hästi, siis teine lugu on, kui lumele kõva koorik peale tuleb. Kui tuleb sula ja pärast külmetab, võib kitsedel raskeks minna ja nõrgemad hukkuvad. Seegi on loodusseadus.

Häirekeskus sai jaanuaris korduvalt teateid näiliselt abi vajavate metskitsede ja nende koju viimise kohta. Tuleb aga teada, et metsloomade kojuviimine ja vangistuses hoidmine on keelatud.

„Viimastel aastatel on Eesti metskitseasurkonna arvukus jõudsalt kasvanud ning inimesed märkavad neid seepärast sagedamini. Praegune mõõdukas, loodusele väga sobilik talv ei ole midagi ebanormaalset – metsloomad on selleks igakülgselt kohastunud,” kinnitab Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Metskitsedele on looduslik toit praegu kergesti kättesaadav ning haiguste ja kiskjate läbi mõnede isendite hukkumine on looduslike protsesside loomulik osa. Nagu öeldud, on looduse toiduahelas kõik liigid omavahel loomulikult seotud ja inimesel on mõistlik sinna võimalikult vähe sekkuda.

Küll aga tuleks igast selgelt abitusse olukorda sattunud, näiteks liikluses vigastatud või tiheasulas lõksus olevast metsloomast teatada keskkonnainfo lühinumbril 1313.