Hästi magav inimene on vähem haige

Kehvasti maganud naised on tujukamad ja ärritunumad kui mehed. Foto: shutterstock.com

Kindlasti tugevdab magamine immuunsust, sest kui magada liiga vähe, siis organismi võime võidelda haigustekitajatega nõrgeneb.

On kindlaks tehtud, et grippi nakatuvad kergemini need, kes magavad öösel alla kuue tunni. Lühike öine uni mõjutab immuunsust isegi rohkem kui stress või suitsetamine.

Lisaks teeb magamatus naha vanaks, aga nahk on meie kõige suurem organ. Jutud iluuinakutest ei ole võetud tuulest. Halvasti või vähe (alla viie tunni öö jooksul) maganute nahalt on mõõdetud rohkem enneaegse vananemise märke kui nendel, kes magavad öö jooksul kuus kuni kaheksa tundi. Magamatuse tõttu tekivad nahal pigmendilaigud ja kortsuvõrgustik, lisaks nahk lõtvub. Hästi maganud inimese nahk toibub paremini päikesepõletusest ja lööbest.

Uinak parandab mälu

Unetus ja masendus on omavahel seotud, kuid teadlased pole kindlad, kumb on põhjus ja kumb tagajärg. Ent võib olla, et tõde on mõlemal pool: unepuudus masendab ja masendus tekitab omakorda unehäireid. Tekib surnud ring, millest on raske välja tulla.

Lühike päevane uni ergutab aju ja parandab mälu. Samuti on uuringud näidanud, et uut asja õppides jääb see paremini meelde, kui pärast õppimist teha väike uinak. Nähtust seletatakse sellega, et une ajal aju sõelub mälupilte ja paigutab neid pikaajalisse mällu. Pool tundi tukkumist pärastlõunasel ajal mõjub kõige paremini, sest see ei tee hiljem uimaseks. Kui on aega, võib tukkuda ka tunni. Siis jõuab aju REM-unne, mis arendab loovust.

Unetus ja masendus on omavahel seotud, kuid teadlased pole kindlad, kumb on põhjus ja kumb tagajärg.

REM-unes töötleb aju ebameeldivusi nii, et nende põhjustatud tusk leeveneb. Pärast magamist ei tundu stress, pahandused ja halvad kogemused enam nii tugevad. Uni on kui palsam, mis kõike pehmendab.

Naised kannatavad rohkem nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt, kui nad ei saa piisavalt magada. Halvasti magavate naiste verest on mõõdetud rohkem teise tüübi diabeedi ja südamehaiguste märke kui meestel. Kehvasti maganud naised on tujukamad ja ärritunumad kui mehed.

Pidev unerohu tarvitamine võib tekitada sõltuvuse. Kui organism harjub unerohuga, on vaja suuremat doosi või leida järgmine ravim. Lisaks tekitavad unerohud kergema une, mistõttu ei kosuta see nii nagu loomulik uni. Sellepärast peaks unerohtu võtma kuurina, näiteks kaks nädalat järjest. Loomulikum oleks kasutada sobivaid ravimtaimi.

Valu segab

Und segav faktor võib ka olla krooniline valu. Mis tahes ebamugavustunne võib mõistetavalt und häirida. Artriit, alaseljavalu, reflukshaigus – need ja paljud teised haigused võivad tekitada valu ja hoida inimese öösel üleval. Sellest tekib omakorda nõiaring, sest kehva unega inimesel on madalam valulävi.

Unetus võib olla ka päris mitme ravimi kõrvaltoime, ka tavalised nohuravimid, antidepressandid, vererõhu- ja astmaravimid võivad une viia. Kui kahtlustad, et su unetuse põhjuseks on ravimid, pea nõu arstiga – ravimiturul on olemas kindlasti sulle sobivamaid tablette.

Ka igapäevaelu tõusud ja mõõnad hoiavad meid aeg-ajalt ikka ärkvel, kuid seda teevad ka ärevushäire ja depressioon. Spetsialistid soovitavad loobuda näiteks kofeiini tarbimisest kuus tundi enne voodisse heitmist. Seejuures tuletavad nad meelde, et kofeiini leidub ka šokolaadis ja isegi kofeiinivabas kohvis.

Alkoholist võib esialgu küll saada uinumiseks abi, kuid see võib sind jälle öösel üles äratada. Liiga rikkalik eine enne magamaminekut koormab üle seedesüsteemi ja organism ei puhka välja. Ka võivad erinevad road põhjustada kõrvetisi, mis samuti magamise ebamugavaks teevad.

Sügelevad silmad ja kinnine nina toovad kindlasti unehäired kaasa. Paljudel allergiate käes vaevlejatel on täheldatud unehäireid. Spetsialistide soovitusel peaksid allergikud eriti kinni pidama unehügieenist ja üritama leevendada allergiasümptomeid enne magamajäämist – näiteks käima enne voodisseminekut duši all ja vahetama regulaarselt voodipesu.

Samuti unehäirena tuntud rahutute jalgade sündroomi põhjustab ebamugavustunne jalgades, mis paneb neid pidevalt liigutama ja takistab seega uinumast isegi siis, kui arstid on määranud ravi.