/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
/nginx/o/2019/01/31/11753993t1h426e.jpg)
Metsavahimaja elab edasi onnina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saeveski metsaonn
• Asukoht: Järvamaa, Türi vald, Sakala puhkeala, Tõrvaaugult 5 km kaugusel Saarjõe kaitsealal.
• Kirjeldus: suur avar kahekorruseline maja, sobib ka suuremale matkaseltskonnale. Mugavusi ei maksa onnist oodata, kuid jõeäärne metsavaikus hüvitab nii elektri kui ka joogivee puudumise.
• Varustus: puukuur, lahtine lõkkease grillrestiga, parkla (mahub kuus autot). Majas on ahi koos pliidi ja esmase toiduvalmistamisvarustusega. Teisel korrusel on magamislavatsid, mahutavad kuni 10 inimest.
• Talvine kasutus: hooldatud on parkla ja juurdepääsuteed. Lõkkekohas küttepuud olemas.
Allikas: www.loodusegakoos.ee
Vanapagana metsamajast mitte väga kaugel asub teine RMK külalismajake – Saeveski metsaonn.
Erinevalt metsamajast on metsaonn kogu aeg kõigile avatud ja täiesti tasuta kasutuses. Ainus kontrolliv silm on kohalik loodusvaht, kelle ringkäik umbes korra nädalas metsaonni juurde toob.
Saeveski metsaonn jääb Vanapagana metsamajaga võrreldes veelgi sügavamale metsa. Ükskõik, kas tulla Rassi või Türi poolt, oma viis kilomeetrit metsateed tuleb enne nii ehk naa maha mõõta.
Kui tulija on tõsine matkasell, saab ta kasutada RMK matkateed Oandust Iklasse, mis kohe sealtsamast mööda kulgeb. Teisisõnu – Saeveskisse pole võimalik sattuda juhuslikult.
Kuigi nime poolest pelgalt onn, on Saeveskis samuti kahekorruseline maja. Endine kordonihoone, kus elas metsavaht.
RMK Viljandimaa metskonna metsaülem Elor Ilmet teab öelda, et maja on ehitatud 1954. aastal.
Metsavaht elas ja toimetas seal vaevu neli-viis aastat, sest majas polnud ei elektrit ega kõrval haritavat põllumaad. Mingil ajal jäi majake tühjaks, hakkas lagunema.
2000. aastal võttis Ilmet koos mõttekaaslastega ette majakese taastamise ja tegi sellest metsaonni. Pani ette aknad, ehitas üles põrandad, tegi ümber siseseinad. „Kasutasime igas toas seinavoodrina eri puuliike, näiteks koridoris kuuske, suures toas kaske ja köögis mändi,” selgitab ta.
Ilmet lisab, et materjal on tehtud spetsiaalselt ühes väikeses puidutöökojas ja mõneti ka kasvatuslikul eesmärgil.
Ka metsaonnis on hea tava koristada enda järelt tekitatud segadus, kui seda üldse tekib.
Nagu Vanapagana metsamajja, peaksid ka Saeveski metsaonni tulijad kaasa võtma toidu- ja joogikraami, küünlad või muu valgusallika ja magamiskoti.
Muu eest on hoolitsenud onni loojad ja/või eelmised külastajad. Köögis on potid-pannid, söögiriistad, puude parajaks tegemiseks kirves ja lõhkumispakk, ülemisel korrusel magamislavatsi kõrval pisikesel lauakesel ootavad lugejat eelmistest maha jäänud raamatud.
Saeveski metsaonni juures on samuti grillimiskoht ja väli-WC. Muretsema ei pea puutagavara pärast, see ootab puukuuris, ja oh seda luksust, kõrvalt vuliseb mööda jõgi – Saarjõgi.