Võimalik tulevik: metsavaidlusi klaarib vahemees, metsaomanik võimaldab spirituaalset kogemust

Elu muutub. Kui kunagi seda kiviaeda laoti, siis vaevalt osati mõelda, et tulevikus seisab aed keset metsa, minetab täielikult oma algse funktsiooni, muutub hoopis metsaliikide elupaigaks ja võib saada üheks tunnuseks, mille alusel mets kaitse alla võetakse. Foto: Viio Aitsam

Metsateadlased jagasid teadmisi ja nõuandeid ka maaülikooli aastakonverentsil „Metsateaduselt praktikale”, mis oli detsembris. Just sellel konverentsil tutvustas dotsent Paavo Kaimre metsanduse uue arengukava mahukat alusuuringut. Soovitas kõigil lugeda.

Et uuringu tegemises on osalenud suur hulk teadlasi Eesti Maaülikoolist ja Tartu ülikoolist, annab lugemine hea peegelduse viimaste aastate avalike arutelude ja vaidluste peateemadest, jõudes kohati lausa detailsete näpunäideteni. Tasub lugeda olenemata sellest, mis ulatuses alusuuringu soovitused koostatavasse arengukavasse jõuavad.

Pealkirjas mainitud „vahemees” on toodud ühe abinõunäitena, kuidas kohalikus omavalitsuses „metsa ümber kasvavat piirkondlike konfliktide arengut pidurdada”. Võiks olla mõtlemisaineks neile, kes ei taha pingeid õhku jätta.

Metsaomanik kui tasakaalustaja

Metsaomanike jaoks koorub uuringust välja uus, seni vähem rõhutatud n-ö tasakaalustaja roll. Kui lihtsustatult öelda, siis tähendab see metsas tehtavate tegude tasakaalustamist, et muudatus maastikul poleks liiga äkiline.

Kui tehakse lageraiet, toimivad tasakaalustajana lamapuit ja säilikpuud. Kui tehakse kraavitamist, maaparandust, tasakaalustavad muutust teisal alles jäetud või tekitatud lodualad või veekogud.

Tasakaalustamiseks saab lugeda ka põhjalikult esitatud soovitust asendada lageraiet võimalusel väiksemapinnaliste raieviisidega – valikraie, turberaied, ka püsimetsandus.

Tasakaalustamine on põhimõtteliselt ka soovitus süsteemsemalt sõnastada ja käsitleda metsakasutuse seda poolt, mida nimetatakse mittepuiduliseks kasutuseks. Teadlased soovitavad käsitleda metsa kultuurilisi, sotsiaalseid ja ökoloogilisi väärtusi samaväärselt majanduslikega. Juttudes tegelikult neid nelja tihti ka esitatakse koos, kuid mõeldud on olukorra sisulist muutmist.

Muu hulgas on rõhutuses päevakorral olevad ökosüsteemsed teenused, mida nähakse ühe võimalusena ka väikemetsast tulu saada. Eraldi on välja toodud (seda väga tihti ei kohta), et metsaomanike seas on neid, kellel oma metsaga tugev side ja kes ei kiirusta raieid tegema. Kontekst on, et ökosüsteemsed teenused oleks ka nende omanike võimalus saada metsatulu.

Metsaomanik kui metsa parandaja

Uuringust saab välja lugeda veel teisegi seni vähe rõhutatud rolli. Taas lihtsustatult öelduna tähendab see teadlikku metsa koosseisu ja struktuuri paremaks muutmist ja taastamist – metsa parandamist. Et puistu struktuur liialt vaeseks ei muutuks, tuleks alles jätta n-ö vanu struktuurielemente, näiteks üksikuid, ökoloogiliselt väärtuslikke vanu puid, jämedat surnud puitu. Arvestada tuleks puistu liigirikka järelkasvuga jne.

Teisalt tähendab metsa parandamine ka teadlikku tegevust selle nimel, et okaspuude osa tulevikumetsas liiga kesiseks ei jääks. Teadlased märgivad, et okaspuuenamusega noorte puistute osakaal ja pindala on Eestis viimastel aastatel vähenenud, kuna ­erametsades on rajatud vähe okaspuukultuure. Metsaomanikel ongi võimalus mitte istutada uut metsa, kui raiesmik looduslikult uueneb, aga kui looduslikku uuendust ei hooldata, saab ülekaalu lehtpuumets.

„Okaspuude kultiveerimisega pannakse alus okaspuu­enamusega segapuistute moodustamiseks. Segapuistud on looduslike häiringute suhtes vastupidavamad kui puhtpuistud ja neil on rohkem võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks,” põhjendavad teadlased. Olukorda soovitatakse parandada toetuste süsteemiga ja selgitustööga, kuid omaette selgitustöö on juba uuring ise.

Otseseid tarkusi

Näpunäidete näiteks Tiit Randveeru kirjapandust see, kuidas metsaomanik metsanduslike võtetega saaks ulukikahjustusi ära hoida.

Abiks võib olla metsakultuuri (just männi) suurem algtihedus, männinoorendiku selektiivne valikraie ja põtrade toiduobjektina atraktiivsete pihlakate-pajude-haabade allesjätmine. Samuti võib abi olla alternatiivsest toidubaasist – näiteks pajustikud, aga eriti pajustike tagasilõikamine; männi- ja haavalankidele jäänud raiejäätmete eksponeerimine põtradele sobival moel; haabade langetamine, mis mõjub kultuurist eemale meelitamisena kõikide loomade puhul, kes istutatud puid sööma võivad tulla. Põtrade liikumist aitavad suunata soolakud.

Metsa parandamine tähendab ka teadlikku tegevust selle nimelt, et okaspuude osa tulevikumetsas liiga kesiseks ei jääks.

Näpunäiteid leiab ka säilikpuude allesjätmise kohta. Praegu kehtiv metsa majandamise eeskiri ütleb, et kasvavaid säilikpuid või nende säilinud püstiseisvaid osi tuleb lageraielangil säilitada tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta ja üle viie hektari suurusel lageraielangil vähemalt kümme tihumeetrit ühe hektari kohta. Metsaomanik, kes tahab oma metsa majandamisse loomingulisemalt suhtuda, saab uuringust kindlalt mõtlemisainet.

Ära on toodud (Raul Rosenvaldi tekst), miks säilikpuud vajalikud on. Neid on vaja selleks, et:

• tekitada metsamaastiku selliseid struktuurielemente (eeskätt vanad elus ja surnud puud), mis lageraiepõhise metsamajanduse puhul on vähesed või puuduvad:

• aidata säilitada raiealal eelmise metsapõlvkonna (eeskätt aeglase levikuga) liike;

• aidata ühendada maastikku (liigid, millele lageraie on levikutõkkeks).

Detailsemaid näpunäiteid või õieti tarkusi, mida kõrva taha panna, leiab tegelikult uuringu igast osast.

Huvitav aeg

Vist mitte kunagi varem pole traditsiooniline metsamajandus olnud ühiskonna silmis nii kehvas positsioonis nagu viimasel ajal. Puidukasutus ei kao (uuringuteksti järgi kohati vajaks intensiivistamistki, kui teisal on vähendatud), kuid selle kõrval on hakatud tähtsustama paljusid muid tahkusid. Elame huvitaval ajal, kus tasub end valmis panna muutusteks.

Metsanduse uue arengukava tegu saab jälgida keskkonnaministeeriumi kodulehel, aadress: www.envir.ee/et/metsanduse-arengukava-aastateks-2021-2030. Sealsamas on ära toodud palju materjale, kirju, töörühmakoosolekute tekste jms. Muu hulgas leiab sealt ajakava, mis näitab, et ees on tihe töö ja arengukavast saab ilmselt kuulda aasta lõpuni. Ajakava järgi esitatakse arengukava eelnõu Riigikogule 2020. aasta mais.

Metsa funktsioonid

• Ökoloogiline funktsioon – kätkeb endas geneetilise rikkuse ehk mitmekesisuse hoidmist.
• Kultuuriline funktsioon – inimeste mitte-asised suhted metsaga, mille kajapind ulatub
ühiskonda laiemalt, metsa võime pakkuda inspiratsiooni nii rahva- kui kõrgkultuuriks.
• Sotsiaalne funktsioon – toetab töökohtade loomist ja rekreatsioonilist tegevust. Rekreatsioon on
indiviidi heaolu loomine, mis viib tööedukuse ja tervisliku taseme säilimiseni või tõusuni.
• Majanduslik funktsioon – majanduskasvu panustamine ja tagavara hoidmine majanduslikeks
mõõna-aegadeks.

Allikas: Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; osa, mille autoriteks Liina Remm ja Jaan Liira (Tartu Ülikool)

Metsa ökosüsteemiteenused*

• Varustavad teenused
- Tooraine pakkumise teenus
- Energiateenus
- Toidu pakkumise teenus
- Geneetilise ressursi pakkumise teenus

• Reguleerivad ja säilitavad teenused
- Füüsikaliste, keemiliste ja abiootiliste tingimuste säilitamise teenus
- Jäätmete ja toksiliste ainete regulatsiooni teenus
- Erosiooni pidurdamise teenus
- Üleujutuste kaitse teenus
- Elupaikade säilitamise teenus
- Mulla viljakuse säilitamise teenus
- Kliimaregulatsiooni teenus
- Esteetika pakkumise teenus

• Kultuurilised teenused
- Turismi ja vaba aja veetmise teenus
- Tervise edendamise teenus
- Teadustegevuse läbiviimise võimaldamise teenus
- Keskkonnahariduse pakkumise teenus
- Spirituaalse kogemuse pakkumise teenus
- Kultuuri, kunsti, disaini inspireerimise teenus

* Alusuuringus on teenused põhjalikult lahti seletatud
Allikas: Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; osa, mille autoriks Aija Kosk (Eesti Maaülikool)