/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2019/01/29/11750342t1hdee9.jpg)
Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet hakkavad uurima võimalusi hanekahjude leevendamiseks, muuhulgas hakatakse uurima ka hanelistele heidutusjahi korraldamist ka kevadel väljaspool jahiaega.
Hanejahti võidakse hakata pidama väljaspool jahiaega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Väljaspool jahiaega küttimine on kahtlemata kõige karmim lahendus, kuid selle katsetamine ja mõju uurimine on vajalik olukorras, kus muud lahendused enam ei aita," ütles keskkonnaminister Siim Kiisler pressiesindaja teatel.
„Põllumehed nii Ida-Virumaalt, Tartu- kui Jõgevamaalt on läbi proovinud juba kõik niiöelda pehmed meetodid, mis on toiminud kui hane selga vesi. Nende mure on tõsine ning siin tulebki sekkuda, et leida tasakaalustatud kooseksisteerimine."
Kõik osalenud tunnistasid, et hanede suurenev arvukus on probleem. Selleks, et seda lahendama asuda, käivitataksegi laiapõhjalise kava koostamine. Kaitse- ja ohjamiskava koostamise käigus uuritakse erinevaid võimalusi, kuidas põllumeestele peavalu valmistanud hanelisi ohjata nii, et nad samas ka kaitstud oleksid.
Eestis peatuvate haneliste arvukus ja nende poolt tekitatud põllumajanduslikud kahjud on viimaste aastate jooksul oluliselt suurenenud. Seetõttu on keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet arutanud teiste osapooltega – maaomanike, jahimeeste, ornitoloogidega – lahendusi juba mõnda aega.
Ka kolmapäevasel kohtumisel oldi ühel meelel ses osas, et probleem on tõsine ja arvukuse arv on kasvamas. Kevadise heidutusjahi osas jäid skeptiliseks ornitoloogiaühingu esindajad, kes pilootprojektiga kavandatud kevadise heidutusjahi mõju uuringut ei toeta, kuna teiste heidutusmeetmete mõju on analüüsimata.
Pilootprojekti hakkab vedama keskkonnaamet. Heidutusjahti lubatakse projekti korras pidada Jõgevamaal ja Tartumaal 15. märtsist 15. maini ning vaid rabahanele, suur lauk-hanele ja valgepõsk-laglele. Alad on valitud selle järgi, kus on põllukahjud viimasel ajal märgatavalt suurenenud. Kaalutakse võimalust laiendada uuringuala ka Ida-Virumaale.
Heidutusjahil on ka piirangud – limiidid seatakse nii kütitud isendite kui põllumassiivide lõikes. Selleks et saaks seirata ja hinnata projekti mõjusust, valitakse projektis osalema mõnikümmend põldu.
Heidutusjahi analüüs on osa haneliste kaitse- ja ohjamiskavast, mis valmib kahe aasta pärast. Kava käsitleb haneliste populatsioonide elujõulisust ja selle hindamiseks vajalike seiremetoodikate täiendamist, kaitse- ja ohjamismeetmete järeldusi, erinevate heidutusviiside mõjusust, rannaniitude ja kompensatsioonialade vajaduse hinnangut ja muud taolist.