Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2019/01/31/11753309t1h2e84.jpg)
Et inimesed ostlevad üha enam internetis, ei saa sellest maha jääda ka vanaemad, kes omakootud kindaid, sokke, sukki, salle ja mütse müüvad. Seda, et kena pilt müüb paremini kui väljapanek laadaletil, tõendab Abja-Paluojal tegutsev Mulgi Ukuvakk, mis koondab enda alla 25 meistrit.
„Vanaema kindad ja just kindakirjalised kindad ja sokikirjalised sokid on tõesti väga popid,” lausub Mulgi Ukuvaka juhatuse liige Piret Leskova. Iseäranis rohkelt püüavad need pilku piltidel, mille see mittetulundusühing on Facebooki ja Instagrami riputanud. Seal on tõllarattamustrilised villased sokid ja kirjud kindapaarid näiteks kokku sobitatud talispordialadega.
„On ju koolitusi ka, kuidas sotsiaalmeedias paremini müüa, aga selliseid me veel läbinud pole. Vaatame teiste pealt ja tundub, et oleme siiani õigesti asjast aru saanud.”
Parem kui laadamüük
Seda õigesti asjast arusaamist näitab, et üha enam ostetakse Mulgi Ukuvaka kaupa sotsiaalmeedia kaudu. Eestlaste kliendikäitumine viitab just selle kaubanduse tõusuteele. Siinse rahva ostuaktiivsus e-kanalites kasvab SEB panga andmetel lausa mühinal. 2018. aastal näiteks kasvasid e-ostud 30 protsenti.
Enamik müüki Mulgi Ukuvakas toimubki nüüd juba Facebookis. Instagram tuli toetava jõuna juurde. Sotsiaalmeedia on isegi nii tõhus, et paneb mõtlema, kas traditsioonilisel laadal tasubki enam müügiletti üles seada. Tõtt-öelda ongi nad Piret Leskova sõnul suuresti laadakalendri järgi plaanide tegemisest loobunud, välja arvatud kohalikud sündmused, millega ei kaasne suurt ajakadu, lisaks sõidu- ja kohalolekukulu. „Eelmisel aastal kaks korda käisime kaugemal ja mõlemal korral hävisime,” tõdeb ta. „Sel ajal saab lihtsalt nii palju muud teha.”
Pildid kutsuvad ostma
Pildid, mis internetis Mulgi Ukuvaka meistrite tööd ostma kutsuvad, on teinud Piret Leskova tütar Mirell Põllumäe, kellega siis koos kompositsiooni välja mõeldakse, üles seatakse ja pildimaterjal hangitakse. „Ise ka avastasime, et pärast oli kohe laike juures ja nähti meid rohkem,” tunnistab Leskova. Ta tõdeb, et sellesse tasub panustada rohkem, seda enam, et saatmistöö on tänapäeval väga lihtne.
Kui foto abil kindale või sokile meeleolu juurde luua, tundub ka käsitöö hind mõistlikum, kuigi ega Lõuna-Eesti väikekohas hindu nagunii pealinna omadega kõrvutada ei kannata. Ühel kohalikul laadal oli klient 53 eurot maksva vöö juures imestanud, et Tallinnas on see kolm korda kallim. Samas käpikupaari saab Ukuvakas kätte juba 12 või 18 euroga ja tõllarattalised villased sokid kuni paarikümnega, mõne lihtsama paari hind jääb isegi alla kümne euro.
Kohalikke käsitöölisi koondav Mulgi Ukuvakk on loodud nõukogude ajal eesti rahvakunstipärase kujundusega esemeid valmistanud käsitöömeistrite koondise Uku jälgedes. „Meistrite ring koondus Ukust üle Ukuvakale,” sõnab Leskova. Nüüd on ümberkaudsed Abja, Halliste, Mõisaküla, Õisu ja Ülemõisa meistrid ikka koos ja teevad käsitööd, et seda ühiselt Ukuvaka kaudu müüa.