Kohalikku kartulit suveni ei jätku (2)

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Napi talvekartuli varu tõttu on oodata kevadel kartuli hinnatõusu. Kel rahakott kannatab ja kodus jahe ruum olemas, neil soovitavad kartulikasvatajad kevadeks varu valmis osta.
Napi talvekartuli varu tõttu on oodata kevadel kartuli hinnatõusu. Kel rahakott kannatab ja kodus jahe ruum olemas, neil soovitavad kartulikasvatajad kevadeks varu valmis osta. Foto: Arvo Meeks

Kartulikasvatajatel jätkub mullust kartulit veel paariks-kolmeks kuuks, kartulipuuduse käes on ka teised riigid ja Eesti kasvatajatele pakutakse parema hinnaga ekspordivõimalusi.

„Tundub, et turul on kerge paanika lahti läinud tõesti,” ütleb kartulikasvataja Kalle Hamburg. „Kohalikul turul ei ole eriti pakkumist, aga kasvatajatele tehakse pakkumisi ekspordiks. On hinnatõusu märke.”

Prisma ostuosakonna puu- ja juurviljade sisseostuga tegeleva kategooriajuhi Marge Soosalu sõnul on kodumaist kartulit veel poeletilt saada, kuid kasvatajate hinnangul jätkub seda aprilli või maikuuni.

Selveri kommunikatsioonijuht Rivo Veski tõdeb, et võrreldes möödunud aastaga on kartuli hind praeguseks tõusnud umbes veerandi võrra ja tootjad räägivad, et kodumaist kartulit võib uue hooaja saabumisel jääda puudu.

„Tundub, et hakkab otsa saama,” tõdeb ka OÜ Talukartul müügijuht Priit Siimon vastuseks pärimisele, kuidas kartulivaruga lood on. Päris ära poeletilt kohalik kartul siiski ei kao. „Meie proovime niimoodi majandada, et oma klientidele venitame varuga juunini välja,” lubab ta.

Välismaalt parem hind

Eesti kartulikasvatajad on hakanud saama päringuid kartulite ekspordiks. Talukartuli käest on samuti uuritud, kas nad oleksid valmis välismaale müüma. „Euroopas on kartuli defitsiit terav ja hind tänavu kõrge, nende hulgihind on 31–36 senti, varem on see väga harva üle 20 sendi tõusnud,” räägib Siimon.

Ehkki eksportides saaks kallimat hinda, siis Siimoni sõnutsi nad kartulit välja viia ei kavatse. „Me proovime oma kliendid juunini ära varustada, ei taha oma letikohta ära anda,” sõnab ta. „Praegused kliendid peavad olema prioriteet, muidu tuleb keegi asemele ja proovi siis oma koht pärast tagasi võita, see võib väga valus olla.”

Kui aasta tagasi maksis lahtine kartul Eesti toidupoodides alla 20 sendi, siis sel talvel peaaegu poole enam. „Praegune hind pole kõrge, see on normaalne tootja jaoks,” tõdeb Hamburg. „Inimesed on harjunud, et kaubanduskettide hinnasõja tõttu on kartuli hind olnud alla tasuvuse piiri. Arvestades seda, et saak oli mullu väiksem, ei aita praegune hind ikkagi paljudel tootjatel nina vee peal hoida. Kes sai kolmandiku saagist, kes 50 protsenti. Praegune hind ei suuda katta seda vähest saaki.”

Talukartuli varu on tavapärasega võrreldes umbes viiendiku võrra väiksem. „Kartuli hind on küll kerkinud, kuid arvestades, et varu on väiksem, siis kartulikasvatajate seis väga hea ei ole,” nendib ka Siimon.

Musta kartuli hulgihind on praegu 25 sendi juures, mullu 13–15 senti.

„Suur tõenäosus on, et hind tõuseb veelgi,” ütleb Siimon ja pakub, et juunis võib lahtise kartuli kilo meie poelettidel 60 senti olla. „Tulin paar päeva tagasi Soomest ja vaatasin, et seal on poes musta kartuli hind praegu 85 senti.”

Köögivili kallim

Rääkides köögivilja varudest laiemalt, ütleb Soosalu, et Prisma hangib Eesti tootjatelt samas mahus kaupa kui eelmisel aastal, kuid keskmisest kuivem suvi on sisseostuhindu tõstnud. „Eestis kasvatatud köögivilja – kartuli, kapsa ja porgandi hind on võrreldes eelmise aastaga tõusnud, põhjuseks ongi kuum suvi, mis mõjutas toodete kvaliteeti ja saadavust,” sõnab ta.

Veski ütleb, et eestimaist porgandit on veel saada, aga kapsaga on juba päris kitsas. Mõlema hind on võrreldes möödunud aastaga tõusnud lausa 40 protsenti.

Hinnalangust pole oodata ka mujalt Euroopast sissetoodava puu- ja köögivilja osas, kuna Hispaania ja Itaalia külmad ilmad on tõstnud lillkapsa, brokoli, baklažaani ja teiste köögiviljade hinda.

„Meie töö on leida klientidele parima kvaliteediga tooted,” ütleb Soosalu. „Kui seda pakub lähiriigi kasvataja või tootja või mõni hulgimüügifirma, siis selle ka valime. Näiteks on Eesti õunakasvatajatel hinna osas Poola õuntega raske võistelda, samas püüame alati oma laias valikus kodumaist kaupa pakkuda.”

Kui kohalik kartul aprillis-mais otsa peaks lõppema, tuleb asendus piiri tagant leida. „Nagu igal aastal, hakkab samal ajal kevadel müüki tulema juba varajane kartul välismaalt. Samuti on meil kohaliku kauba puudusel alati võimalus osta tooteid meie emafirma S-Grupi kaudu Soomes,” nimetab Soosalu.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles