Taluliidu juht tahab edendada ühistegevust

„Mul oli vähe kogemusi ja eks vanad olijad teadsid, millega riskivad,” tunnistab Kerli Ats, kui jutt tänavu 30. tegevusaastat tähistava taluliidu juhtimisele läheb.

FOTO: Erakogu

„Usun, et tulevikus on taluliit selge fookusega tugev organisatsioon, mis koostöö kaudu panustab põllumajandussektori arengusse,” mõtiskleb taluliidu juht Kerli Ats, kui temalt uurida väärtuste kohta, mis taluliidule uut elujõudu võiksid anda.

Sel nädalal tähistab põllu- ja maamajandusliku ettevõtlusega tegelevate talude huve esindav Eestimaa Talupidajate Keskliit (ETKL) oma 30. tegevusaastat.

Kuidas sattusite juhtima organisatsiooni, mis esindab kogemusel põhinevaid patriarhaalseid traditsioone?

Taluliitu asusin tööle 2016. aastal, kui alustasin tööd nõunikuna. Minu peamised tööülesanded olid tegeleda ETKLi kaubamärgiga „Ehtne talutoit” ja assisteerida tegevjuhti igapäevastes tööülesannetes. Kui taluliidu juht aasta pärast töölt lahkus, tegi nõukogu mulle ettepaneku alustada tööd tegevjuhina.

Kuna sektorist teadsin selleks hetkeks suhteliselt vähe ja põllumajanduspoliitikaga suuremad kokkupuuted puudusid, siis polnud ma kindel, kas saan sellise suure vastutusega hakkama.

Mul puudus lisaks niinimetatud ajalooline taust. Kuna pakkumine oli väga põnev, ei suutnud sellele vastu panna ja 1. augustil 2017 alustasin uues ametis.

Algus oli väga keeruline. Naisterahvana pidin ennast iga päev suhteliselt meestekeskses sektoris tõestama ja põllumajandusteemades orienteeruma.

Mulle oli suureks toeks ja mentoriks nõukogu esimees Kalle Hamburg, kes mind nõustas ja kiirelt asjadega kurssi viis. Olen väga palju selle aastaga õppinud, kuid mul on veel pikk tee minna.

Mis on olnud kõige raskem?

Kõige suurem ülesanne ongi olnud ennast väga mitmesuguste teemadega väga kiirelt kurssi viia. Tihti ei ole süvenemiseks aega, reageerima peab kiiresti.

Kuidas ettevõtja ja noortaluniku vaatevinkel toetab katusühenduse juhtimist?

Ettevõtja ja noortaluniku kogemused toetavad vägagi minu tööd katusorganisatsiooni juhtimisel. Põllumajandustootja ja noortaluniku rollis olles näen sektorit ettevõtjana ja oskan paremini põllumajandusettevõtjate huve esindada.

Kas talunikke tuleb juurde või väheneb? Mis on takistuseks?

Peame arvestama, et meie tuleviku noortalunikud on pigem väikepõllumajandustootjad kui suured. Eesti mõistes on väiketalunik ka see, kes tegutseb kuni 300 hektaril.

Näen sektoris olukorda, kus suured kasvavad suuremaks. Tootmine kontsentreerub. On ju loogiline, et kui oled suurtootja, on sul paremad võimalused maad juurde osta või rentida.

Nii palju, kui olen noortalunikega kokku puutunud, siis kõige suurem küsimus ongi maa. Praegu on põllumajandusmaale Eestis terav konkurents, kuna põllumajandustootmisel on peamine ressurss maa. Paljud alustavad põllumajandustootjad peavad oma ettevõtte üles ehitama just seda arvestades.

Taluliit on läbi aastate seisnud peretalude huvide eest, seda teeme ka tulevikus. Loodame, et talunikke, kes elavad maapiirkonnas, kelle lapsed käivad maapiirkonnas koolis või lasteaias ja kes tarbivad maapiirkonnas erinevaid teenuseid, tuleb järjest juurde. Loodame, et üha rohkem noori leiab oma kutsumuse just põllumajanduses.

Kuidas siis ikkagi noortalunike arvu suurendada?

Põllumajanduse populaarsus noorte hulgas kasvab, aga põllumajandusmaa on väga kallis, mistõttu põllumajandusettevõtlusega alustamine nõuab suurt alginvesteeringut. Sestap on tarvis toetada noorte põllumajandustegevusega alustamist nii rahaliste investeeringutoetustega kui ka kvaliteetse nõuandega.

Seni on noortalunike tegevuse alustamist toetatud 40 000eurose investeeringutoetusega. Eestimaa Talupidajate Keskliit leiab, et noorpõllumeestele tuleb tuleval finantsperioodil välja töötada ka järgmised toetusmeetmed, et tagada noorte ettevõtete jätkusuutlik areng. Me peame vajalikuks arutada ka riigi maade rentimist spetsiaalselt noortalunikele.

Et noored maapiirkonnas sooviksid elada, on tarvis konkurentsivõimelist sissetulekut. Põllumajandus on üks sektor, mis võimaldab noortel maapiirkonnas elada ja töötada.

Milline on teie sõnum tulevastele noortalunikele?

Minu sõnum on see, et põllumajandustootmine ei ole kindlasti lihte, kuid tegemist on väga olulise sektoriga, mis ootab noori. Julge pealehakkamine on pool võitu. Teine pool tuleb välja teenida raske tööga ja teistelt põllumeestelt kogemusi omandades. Aga esimesed töövõidud on magusad. Seda võin juba oma kogemusest kinnitada.

Mis on liidu katuskaubamärgi „Ehtne talutoit” mõte ja kasu?

Talupidajate keskliit on alates 2014. aastast toetanud kaubamärgi „Ehtne talutoit” kaudu talunike toodangu turustamist. „Ehtsa talutoidu” reklaamikampaania eesmärk on suurendada tarbijate ja teiste sidusrühmade teadlikkust talutoidust, selle kasulikkusest, eelistest ja mitmekesisusest ning seeläbi anda põhjalikum ülevaade talutoidust kui eraldi tootekategooriast, tootevalikutest, arengust ja soovitatavast kasutamisest.

Taluliit näeb põllumajanduslikul talutootmisel tulevikku ja soovib tõsta turunduse abil talutoote kui tootekategooria tuntust. Tahame tuua esile talutoote tugevused: suur toiteväärtus ja kindel päritolu.

Talutoodete turustamise probleemideks on kallim hind ja raske kättesaadavus, mistõttu teatakse seda tootekategooriat vähem. Nüüdseks on kaubamärgiga liitunud ligemale 60 talutootjat.

Kaubamärk soodustab ühistegevust ja näitab, et me oleme kõik sama asja eest väljas. Samuti võimaldab see saada talutoidutootjatel ja -kauplejatel head turundus- ja reklaamiabi, samas pole vaja loobuda oma toote nimest ja näost.

Talupidajate Keskliit korraldab tänavu neljandat aastat parima talutoidu valimise, et tõsta esile ehtsat talutoitu ja tunnustada talunike tööd.

Mil moel panustab agroturism põllumajanduse arengusse?

Agroturism on talupidajate keskliidu uus tegevussuund, millega tegime algust eelmisel aastal. Loodame, et sel aastal jõuavad agroturismi taludesse juba esimesed külalised. Agroturismi eesmärk on pakkuda väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetulekut. Sealjuures võib põhitegevuse kõrvalt pakutavaks turismiteenuseks olla majutus ja toitlustus, aga ka muud aktiivsed tegevused, mis on seotud konkreetse põllumajandussektori eripäraga.

Näiteks talu juures tegutsev talupood, isekorjamise põllud, õppe- ja haridusprogrammid, seminariruumide rentimine, talurestoranid, ekskursioonid karjamaadel, lüpsivaatlused, toodete degusteerimised, käsitööesemete valmistamise töötoad jpm.

Millist teemat doktoritöös arendate? Kas see on jätk magistritööle?

Magistritöö teema oli „Agroturismi sektori ettevõtjate arusaamad jätkusuutlikust ettevõtlusest”. Magistritööd kirjutades tekkis idee arendada agroturismi Eestis. Uuringut tehes suhtlesin põllumajandustootjatega, kes olid mitmekesistanud oma tegevust turismiteenusega. Minu mõte oligi luua ühine platvorm, kus agroturismi ettevõtjad saavad oma teenust tutvustada ja külalised leiaksid just endale sobiva talu külastamiseks.

Ideele andis kinnitust avatud talude päev, kus aastast aastasse üha rohkem külastusi tehti. Ka doktoritöö kaudu üritan panustada Eesti põllumajanduse arengusse. Teemaks on ühistegevus Eesti põllumajanduses. Näen väiketalunikuna meie pere talupidamisele tulevikus ühistegevuse kaudu suuremat tulemit. Selle kõrval olen võtnud juhendada magistritööd, mis seotud põllumajandusega ning puudutavad maheeksporti ja põllumajanduse esindusorganisatsiooni rolli.

Tundub, et kõigi nende tegevusalade haldamine on suur kunst?

Mõtlen vahel, et mul on korraga liiga palju asju käsil. Aga kes teeb, see jõuab!

Populaarne

Tagasi üles