Nigelam saak kergitab toiduainete hindu

Lammaste ja kitsede arv kahanes mullu kümne protsendi võrra. Foto: Elmo Riig

Statistikaamet võttis kokku meie põllumajanduse olukorda iseloomustavad arvud ja neist saame kinnitust, et teravilja- ja köögiviljakasvatajatele tõi põud varasemate aastatega võrreldes kehvema saagi. See pole üksnes põllumeeste mure, sest põua tulemust näevad kõik ostjad juba praegu poes kallimate toiduhindade näol. Kevade edenedes tõotavad hinnad veelgi tõusta.

Teravilja saadi mullu hektarilt keskmiselt 2625 kilogrammi, kokku oli teraviljasaak 919 828 tonni, mida on 30 protsenti vähem kui aasta varem. Teraviljasaagist moodustas 450 265 tonni nisu, 347 497 oder ja 29 511 tonni rukis. Ühelt hektarilt saadi nisu 2913, otra 2509 ja rukist 2719 kilogrammi.

Olgu veel öeldud, et teravilja külvipind oli mullu aasta varemaga võrreldes kuue protsendi võrra suurem.

Seevastu kaunvilja kasvatati märksa väiksemal pindalal. Põhjust tuleb ilmselt otsida 2017. aasta vihmasest sügisest, mil üle Eesti jäi suur osa oasaagist talveks põllule mädanema. See võttis põllumeestel oakasvatussoovi vähemaks. Varem oli kümne aasta jooksul kaunvilja kasvupind pidevalt suurenenud ja mullu oli esmakordne vähenemine.

Nii oligi kaunviljasaak ­70 966 tonni ehk 5,8 protsenti väiksem. Hektarilt saadi keskmiselt 1516 kilogrammi kaunvilja. Kokku kasvatati kaunvilja 46 805 hektaril ehk 27 protsenti vähem kui 2017. aastal.

Ka rapsi- ja rüpsiseemet saadi hektarilt peaaegu kolmandiku võrra vähem kui aasta varem.

Kartulisaak oli 88 434 tonni, mis oli kolm protsenti väiksem kui varasemal aastal. Kartuli kasvupind oli 5205 hektarit ja hektarilt saadi keskmiselt 16 990 kilo kartuleid.

Loomakasvatustki iseloomustavad vähenemised. Veiseid oli aasta lõpu seisuga 255 100, neist 85 200 piimalehma. Kui veiste üldarv aastaga tõusis 1,5 protsenti, siis piimalehmade arv vähenes 1,4 protsenti.

Kui sigu oli 2018. aasta lõpuks 290 500 ehk kaks protsenti aastatagusega võrreldes enam, siis lambaid ja kitsi 78 300 ehk 10 protsenti vähem. Linde oli aasta lõpus 2,1 miljonit ehk kolm protsenti vähem, kuid mune jõudsid nad toota 206,6 miljonit ehk kaks protsenti rohkem kui aasta varem.

Tapaks müüdi (k.a eksport) ja majapidamistes tapeti 112 900 tonni (eluskaalus) loomi ja linde. Lihatoodang (eluskaalus) suurenes aastaga kuus protsenti. Seejuures lamba- ja kitselihatoodang suurenes 26%, veiseliha toodang 12 ja sealiha toodang 7%. Linnuliha toodang jäi sama suureks kui 2017. aastal.