/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2010/02/16/313266t1h70e1.jpg)
Riigimetsa Majandamise Keskus esitas 33 jahiühendusele kahjunõude 2018. aasta jooksul riigimetsas tekkinud oluliste ulukikahjude eest, mille tagajärjel tuleb kahjustatud ala uuesti uuendada või täiendada.
Ulukikahjustuste tõttu tuleb taastada 80 hektarit noort riigimetsa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahjunõuded esitati 80 hektaril ulukite poolt kahjustatud metsa kohta, kus RMK-l tuleb kevadel uued puud kasvama panna.
Oluliseks hinnatakse kahjustus juhul, kui metsauuendusala või puistu on ulukite poolt kahjustatud sellisel määral, et jäävad täitmata metsa majandamise eeskirjaga kehtestatud metsakasvatuslikud miinimumeesmärgid.
RMK kasutab uue metsa rajamisel nõutust kõrgemat istutuse algtihedust, millega võtab noortes metsades endale ka metsaomaniku omavastutuse mõõdukate ulukikahjustuste talumiseks.
Paneme siiski ka maakondlikele jahindusnõukogudele südamele vaadata otsa ulukite küttimislimiitidele ja neid mõõdukalt suurendada.
Jahiühendustega sõlmitud kokkuleppe kohaselt esitab RMK kahjunõude alade kohta, kus ulukid on söönud puid sellisel määral, et see tuleb uuesti uuendada või täiendada.
2018. aastal väljastatud nõuete kohaselt tuleb jahiühendustel tasuda RMK-le 80 hektari metsauuendustööde eest kokku 20 333 eurot. Seitsmel juhul on jahimehed avaldanud soovi istutustööd ise ära teha.
Põhiline metsakahjustaja on Eesti metsades traditsiooniliselt põder, kes sööb nii äsja kasvama pandud metsakultuuri, aga võib kahjustada ka noorendikku ja latimetsa. Metskitse ja punahirve kahjustused noortele metsadele on kordades väiksemad.
RMK peametsaülema Andres Sepa sõnul kirjeldavad igapäevaselt metsas viibivad RMK töötajad noori metsi hinnates järjest ulukikahjustusi.
„Hoiame metsakahjustuste olemil silma peal ja näeme, et meie sõraliste populatsioonil läheb täna hästi ja see on jõudsalt suurenenud. Töötame selle nimel, et noori metsi jätkuks nii metsameestele kasvatamiseks kui ka põtradele ja kitsedele söömiseks, kasutades selleks ka erinevaid ulukite tõrjumise vahendeid. Paneme siiski ka maakondlikele jahindusnõukogudele südamele vaadata otsa ulukite küttimislimiitidele ja neid mõõdukalt suurendada,“ rääkis Sepp.
- Jahipiirkondade kasutajatel tuleb maa omanikule hüvitada oluliste ulukikahjude likvideerimiseks tehtavad kulutused 2013. aastal kehtima hakanud jahiseadusest tulenevalt.
- RMK on sõlminud riigimaa jahindusliku kasutuse lepingu 329 jahipiirkonna kasutajaga.
- RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligi 30% kogu Eestimaast, seal asub 47% Eesti metsadest.